10 aastat hiljem
Täna sai täis 10 aastat selle aadressi registreerimisest ja tundus asjakohasena teha sissekanne. Kui mõtlen tagasi 2007. aastale, siis seda aega iseloomustas värskelt ühiskonna lõhkikiskumine Pronksiööga ja Ansipi valimiste võidu järgne üleolev suhtumine opositsiooni. Nüüd on nad ilma võimuta ja ma loodan, et see erakond ei tule kunagi enam võimule, sest nad mürgitasid poliitilise debati, korraldasid masu(majanduskriisi) süvendamise läbi kärpimiste ja lõpuks suunasid 50+ tuhat inimest tööle välismaale. Eesti kaotas Ansipi valitsusest.
Internetis on toimunud samuti tohutud muutused. Tookord oli suhtlusvõrgustik Orkut, samuti veel omamaine rate.ee(see oli vist aasta enne müüdud). Ajalehed ei olnud internetis veel tasuliseks muutunud. Artiklid ja reklaam olid selgelt lahus. Ma täpselt ei mäleta aga on võimali, et digi-tv ei olnud veel kasutusele tulnud. Igatahes IPTV ehk interneti põhine teleprogramm ei olnud minule kättesaadav. Tänapäeval toimub vastupidine muutus, kus tasuta telekanaleid jääb taaskord vähemaks(TV3 ja Kanal2 lahkuvad vabalevist 1.08.2017)
Siis oli arvutis Windows XP, mille tootja võttis maha juba aastaid tagasi. Vaatasin just blogi statistikast, et praegu on sellega külastajaid 2 % ja enamus on Windows 7 ja 10(34+36=70%). Minul on tookordne tehnika veel alles, kuigi kasutust on harva, mõne faili otsimisega seoses.
Telefonid olid siis nuppudega. Samal suvel oli tulnud puutetundliku ekraaniga Apple ja algas Nokia allakäik.
Seda võrdlust võiks veelgi jätkata, mis oli ja on praegu. Järeldus võiks olla ajaloo pöördumatu kadumine, sest digitaalne maailm ei jäta jälgi samamoodi kui paberile trükitud info. Paberile kantud info on praegu samasugune kui 2007. aastal aga proovides serverisse tookordse tarkvara laadida, saab tõenäoliselt ainult veateateid ja arvatavasti ka hoiatusi, sest soositakse ainult värskeimat tarkvara.
Tulles veel tagasi tehnoloogia arengu juurde, siis olen korduvalt mõelnud, et infot on liiga palju. Kas on põhjust seda veel juurde toota? Seda ei jõua enam jälgida, kõik kirjutavad ja jagavad oma sotsiaalmeedia kontodel ning tulemus on kaos, infomüra. Kui peaks toimuma kasutuslepingu rikkumine, siis konto sulgemisega lakkab ka inimene (virtuaalmaailmas) eksisteerimast. Sellise hirmuga on mängitud filmides, et inimese olemasolu saab „andmebaasist” kustutada. Samuti on tagasi tulnud nuhkimise hirm, et avaldatud infot saab kasutada inimese vastu. Parem jätta eraelust kirjutamata ja pilte mitte avaldada. Milleks kapo nuhkimisterminal(telefon ja arvuti ühes) nutiseadmes kui saab hoida eraldi telefoni ja arvuti?
Olen proovinud kirjutada selliselt, et ka aastaid hiljem oleks sellel väärtus. Mäletamine ja taasavastamine käivad käsikäes. Mul on meeles mitmeid blogisid, mis enam ei eksisteeri, sest kustutati ära. Siiani ei ole ma enda sissekandeid kustutanud aga kolisin need ümber enda aadressidele.