10 aastat lipnik Mart Laari pumppüssi laskmisest

13. mail 1999 korraldasid toonane peaminister Mart Laar ja kaaskond Võrumaal Nursipalus poliitilise laskeharjutuse. Sihtmärgiks oli paar kuud varem Riigikogu valimised võitnud, kuid kolmikliidu poolt kärarikkalt opositsiooni surutud Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare pilt.

Juhtunu meenutamiseks annab põhjust praegu samade poliitjõudude moodustatud kolmikliidu valitsuses toimuv – Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe väljaütlemised kõlavad opositsioonist kriitilisemalt ja tema ihalus valitsusjuhi koha järele on ilmne.

Ajalukku läinud pumppüssiskandaali avalikustas  7. veebruaril 2001 (poolteist aastat hiljem!!!) ajaleht Kesknädal artikliga „Lipnik Laar tulistas Savisaare pihta“. Nn õukonnameedia enne seda piiksugi ei iitsatanud.

Asjaolud olid järgmised: hommikul kohtuti Võrus maavanem Robert Lepiksoniga, Kuperjanovi pataljonis autasustati  vabadusvõitlejaid teenetemärkidega ning tutvuti kohapeal valmistatud relvadega. Õhtul külastati Meegomäe lahingukooli, kus reservväelased lasid ka märki. Kaitseväe määrustiku kohaste laskeharjutuste järel prooviti kätt erinevatest relvadest tulistamises. Nüüd oli märklaudade hulka lisandunud ka Savisaare pildiga kutse, mida siis Mart Laar, Eerik-Niiles Kross, Jaan Tross, Meelis Munski, Jüri Kaver, Robert Lepikson jt said pumppüssist tulistada. Seejuures hüüdis pildile esimesena pihta saanud  Laar: „Kes pihta ei saa, on Savisaare sõber!“

Asja ilmsikstulekul asusid valitsusjuht ja isamaalased toimunut eitama. Ainus, kes juhtunut kinnitas, isegi valedetektori all, oli Võru maavanem Lepikson. 10. veebruaril vastas Laar TV3 uudistetoimetaja Ene Veiksaare küsimusele Kesknädalas ilmunud loo paikapidavusest järgmist: „Ma arvan, et kui ma hakkaksin ilmselt Kesknädalas kõike enda kohta kirjutatut kommenteerima, siis nagu öeldakse heas eesti kirjandusteoses: enne ilmselt laskuks taevas maa peale ja mered… ookeanid voolaksid kuivaks, kui ma seda teha jõuaksin. Lühidalt öeldes on… Ma pole küll Kesknädalat lugenud, aga BNS-i lugu lugedes on, noh, lühidalt öeldes, on tegu jamaga.“

Sellele vaatamata ei vaibunud ajakirjanduse huvi. Paljastus üha uusi fakte. Praegu laarlaste hulka kuuluv Tarmo Kõuts pidi oma ametlikus aruandes president Merile kinnitama kaitseväelaste silme all juhtunu paikapidavust. Isegi kui juhtumi järel ebaõnnestus peaministri umbusaldus Riigikogus, oli murenema hakanud tema poliitiline usaldus. See viis aasta lõpuks valitsuse lagunemiseni.

Ameerikas öeldakse: „Anna eksinud inimesele teine võimalus.“ Kuid nad lisavad juurde: „Aga mitte enam kolmandat võimalust.“  Laar on Euroopas ainus, keda on sunnitud kahel korral ilmsiks tulnud valetamise pärast peaministri kohalt tagasi astuma. Esimesel korral oli selleks rublatehinguga hämamine.

Parempoolsete poliitikute valede äratundmiseks andis Tiit Vähi 9. oktoobril 2008 Maalehes väga hea soovituse: „Kui Mart Laar valetas, läksid ta silmad suureks ja ümmarguseks, kui Andrus Ansip valetab, ei pilguta ta silmagi.“

Virgo Kruve
MTÜ Eesti Tegijad juhatuse liige

Artikkel ilmus 13. mai 2009 ajalehes Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=12508