Finantsinspektsiooni juht: Meie majandusel läheb hästi
Riigikogus arutati 10. mail Finantsinspektsiooni 2017. aasta aruannet. 84 töötajaga tehakse järelevalvet Eestis tegutsevate finantsasutuste üle, mille koondbilansimaht on 31 204 miljonit eurot.
„Meie majandusel läheb hästi, ja seetõttu läheb hästi ka finantssektoril. Oleme läbinud kriisi ja saabunud on suhteliselt head ajad. Käibetõe kohaselt laotakse järgmise kriisi vundament headel aegadel, kusjuures keegi sel ajal ei tea, millal ja kuidas kriis tulevikus avaldub.“ Finantsnäitajate poolest saab Eesti finantssektorile hindeks panna selge viie.
Probleeme nähakse juhtimise, organisatsiooni korraldamise ja sisekontrolli toimimise valdkonnas; need said hindeks kolm pluss. „Ühisnimetajaks on siin normide keerukusest ja arvust tulenev kulu ning soov selle arvelt kokku hoida. Suurema tulubaasiga või tehnoloogiliselt enam arenenud organisatsioonidel on enam võimalus panustada vastavusse.” Sektori oluliste riskidena nimetas Kessler „suhteliselt kiiret laenukasvu ja tehnoloogia osatähtsuse suurenemist”.
Finantsinspektsioon kaldub nõustuma Eesti Panga hinnanguga, et Eesti finantssektori peamiseks riskiks on Põhjamaade majandusest ja pangandusest lähtuv risk – sealsete majapidamiste võlakoormus, kinnisvara kõrge hinnatase, pankade finantseerimise allikad ja tähtaeg. „See tähendab otsest riski meie suurpankadele, kus nende Põhjalast pärit emaettevõtjad soovivad oma tegevust toetada siinsete puhvrite ja kapitali arvel.”
Swedbank ja SEB Pank kuuluvad kapitali valdkonnas Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla ning Eestil tuleb teha koostööd lisaks veel Rootsi järelevalveasutusega.
Probleemid mitteresidentidega
Märgiti ära probleemid Danske Bank’i Eesti filiaali rahapesuga, mida kontrolliti 2014. aastal; rahapesu tõkestamise puudulikud meetmed viisid Taani-poolse järelevalveasutuse ettekirjutuseni. Filiaal lõpetas mitteresidentidega äri 2015. aasta lõpuks. Teatavasti oli siis Taavi Rõivase esimene valitsus ning rahandusministriks reformierakondlased Jürgen Ligi ja (alates 3.11.2014) Maris Lauri.
Selle järel algas Eestis uus riiklik projekt välisklientide hankimiseks – e-residentsus. Tehnoloogilisest küljest on tegu huvipakkuva ja uuendusliku ideega, mille riski nägi Kessler selles, et „justkui automaatselt eeldati Eesti finantssektorilt e-residendi kliendiks võtmist”. Eesti reguleerib ID-kaardi väljastamist ise, aga finantssektorile rakendub raamistik, mis 95% ulatuses ei ole kodumaine. „Hea, et nüüdseks olen näinud soovi e-residentsusega seotud riske finantssektorile teadvustada ja koos mõelda nende juhtimisest nii pankade kui ka ministeeriumide poolt.”
Kessleri ettekanne ja aastaaruanne ei puudutanud Versobanki probleeme, mida mainiti aruandes seoses juhtkonna vahetumisega ja mullu ühe kaebuse esitamisega. Pärast Läti ABLV panga sulgemist ja Eestis Versobank AS-i tegevusloa tühistamist Euroopa Keskpanga poolt on mitteresidentide pangakontoprobleemid mõistetavad, sest e-residentidega saab kukutada panga. Hetkel Finantsinspektsioon ei tea probleemi suurust; kas see on kümnetes, sadades või tuhandetes kontodes.
Aruandest saab lugeda järelevalvajate kohtuvaidlustest. Olulisim võit oli Aserbaidžaani arendusprojekti investorite 10 miljoni eurose kahju hüvitamise nõudes, mille Riigikohus lõpetas määrusega.
Jätkub vastuseis kodumaisele kapitalile
„Samuti jätkub kohtuasi, mis puudutab Eesti Ühistupanka. Nimelt esitas isik 2017. aasta kevadel Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Finantsinspektsiooni 2016. aasta otsus jätta tema krediidiasutuse tegevusloa taotlus läbi vaatamata.” See oli asutatud 119 eraisiku ja 34 juriidilise isiku poolt 18. juunil 2015, kuid veebruaris 2018 otsustati loobuda tegevuslitsentsi taotlemisest.
Kokkuvõttes on iga Finantsinspektsiooni töötaja kohta järele valvata 362,8 miljonit eurot finantsasutustes olevat raha ning see toimub koostöös Euroopa Keskpanga ja Rootsi järelevalveasutusega.
Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 30.05.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=30675
Aruande elektrooniline fail:
https://www.fi.ee/public/Finantsinspektsiooni_aastaraamat_2017.pdf