Töölevõtule eelneb geenitest
VIRGO KRUVE
Geenitesti tegemisest enne tööpostile asumist keelduks enamik inimesi, töölepingu seadus ei ütle selle kohta midagi. Ühel päeval võib geenitest BBC andmetel saada kohustuslikuks.
Geenitesti eesmärgiks on teha kindlaks, kas töötaja võib mingi aja pärast jääda pärilikku haigusse. Testiga valiks tööandja välja inimesed, kellel ta pärilike haiguste ohtu esialgu ei näe.
Suurbritannia inimgeneetika nõustamiskomitee tõdeb oma aruandes, et enamikul juhtudel tuleks tööandja geenitesti nõue keelustada. Nii tööandja kui töövõtja jaoks on kõige tähtsam inimese sobivus ja võimekus seda tööd praegu teha, ja mitte tema pärilikkus. Tööandja ei tohiks huvituda, kas inimene jääb mõnekümne aasta pärast mõnda pärilikku haigusesse või mitte, sest selleks ajaks on ta üsna tõenäoliselt juba teistsugusel tööl või teises firmas.
Samas on arusaadav tööandja huvi inimesest võimalikult palju teada, sest töötaja palkamisega investeerib ta temasse aastakümneteks: kulud väljaõppele, maksudele ja pensionile. Kas see ei anna siis õigust teada, millises olukorras on inimese tervis kümne või viieteistkümne aasta pärast? Raporti järgi ei saa praeguste vahenditega selle teadmise tõenäosust määrata ja seepärast on alusetu tuua teiste hulgast välja üks kategooria haigusi, just sellisel viisil, nagu seda teeb geneetiline testimine.
Olukorras, kus töötajad A ja B kandideerivad ühele töökohale, kuid A ei tea, et ta haigestub aasta pärast mingisse mittepärilikku haigusse ning talle tuleb maksta haigusraha või lubada varem pensionile. B-l võib aga alles kümne aasta pärast välja areneda mingil geneetilisel alusel pärilik haigus. Äärmiselt ebaõiglane, kui tööandja saab geneetilise testi tegemise alusel keelduda töökoha andmist B-le ja eelistada A-d.
Artikkel ilmus ajalehes Postimees 3. septembril 1999
http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/99/09/03/majandus.shtm#kuues