Valimised võidetakse sobiva süsteemi abil
Valimised on ühel pool ja võitjad selgunud. Edukaks ei osutunud mitte maksumaksjale tema oma raha eest kõige rohkem lubajad, vaid võiduks vajaliku valimissüsteemi ehitajad.
Seekordsed parlamendivalimised olid järjekorras juba kuuendada. Täpselt samamoodi nagu on iga järgnev sõda erinev eelmisest, pole võimalik ka valimistel korrata eelmiste valimiste valemi järgi saadud võitu. Piltlikult öeldes on kindralid sõjaks ja poliitikud valimisteks valmistumisel alati sammukese taga neid ees ootavast olukorrast, just nagu Poola ratsaväed ründavate tankide vastu. See pole siiski lootusetu järgi jooksmine, kui sul on olemas vahendid tuleviku mõjutamiseks ehk saad luua valimiskampaaniaks endale soodsad tingimused luua.
Esmatähtis on määratleda valituks osutumise kriteeriumid. Näiteks on eelmiste valimiste järel seatatud parlamenti kandideerimisel piirang nimekirja pikkusele (kuni 125 nime), kehtestatud kautsjon iga kandideerija kohta (viimati 556,04 €), seatud piirang välireklaamile ja kõrvaldatud konkurentsist valimisliidud.
See viimane tähendab, et poliitikas saavad osaleda ainult erakonnad, kes on 1000 liikme nõudega täitnud neile seatud alampiiri või omandanud riigilt „litsentsi“ poliitikas osalemiseks.
Erakonnad on üksteisest parema positsiooni saamiseks või konkurendi nõrgestamiseks kasutanud järgmisi meetodeid.
Esiteks on muudetud valimisringkonna suurust ja piire. Näiteks 1995. aastal olid Ida- ja Lääne-Virumaa üks valimisringkond, kus jaotati 11 mandaati. 1999. valimistel jagati seal 13 mandaati. 2003. aasta valimisteks lahutati need kaheks eraldi valimisringkonnaks. Ainus ilmne tagajärgi oli Edgar Savisaare siirdumine kandideerima teise ringkonda (Tallinna kesklinn, Lasnamäe ja Pirita).
Teiseks on muudetud valimisringkonna mandaatide arvu. Viimase 16 aasta jooksul on sama arvu mandaatidega olnud vaid kaks ringkonda: Mustamäe ja Nõmme Tallinnas (8) ning Pärnumaa (8). Enim on valijate arvu kasvamise tõttu mandaate juurde saanud Harju- ja Raplamaa (+3 ja kokku 14). Kaotajateks on vähemalt kahe mandaadiga olnud Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa (alles 6), Järva- ja Viljandimaa (alles 8) ning Võru-, Valga- ja Põlvamaa (alles 9).
Seda vahendit üritati kasutada ka omavalitsuste valimisel Tallinnas, aga jõujooned jäid 79-kohalise volikogu puhul samaks, kui olid olnud 63-kohalises.
Kolmas valimistel parema positsiooni saamise vahend on uute hääletuse meetodite rakendamine, mis justkui lihtsustab valimistel osalemist. Ennekõike kuulub siia alla ID-kaardiga e-hääletamine, mis võeti kasutusele 2005. aasta kohalikel valimistel. See eeldab valijalt arvuti olemasolu ja infotehnoloogilisi teadmisi ning annab eelise noorema valijaskonnaga parteile. Samuti loob kandideerijatele uue reklaamituru internetis.
Neljandaks meetodiks on kavandatav mobiiltelefoni vahendusel hääletamine, mis sarnaneb mõneti eelnimetatuga, aga alandab veelgi nõudeid klikivalimisteks.
Tänavustel valimistel selgus, et valimisrakendusel saab viirusega keelata teatud kandidaadi poolt hääletamast, kuvades valeteate edukast hääletamisest, kuigi tegelikult jääb hääl andmata. Sellele „valija diskrimineerimise tüüpi rünnakule“ juhtis tähelepanu Paavo Pihelgas ETV „Pealtnägija“ saates ja vabariigi valimiskomisjonile esitatud kaebuses. Samuti on selgunud, et teatud arvutites jättis valimisprogramm kuvamata valimisnimekirja lõpus olevate üksikkandidaatide nimed ja seetõttu ei olnud võimalik nende poolt hääletada.
Klikivalijate 15,4-protsendiline osakaal näitas, et enamik inimesi ei mängi valimistega ning usaldab paberit ja pliiatsit nagu ülejäänud Euroopa Liit. Seega peaks pigem tegelema 37 protsendi valimata jätnute motiveerimisega, mitte asendustegevustega, Meil on praegu üle 12 hääletamise viisi ja ühest loobumine ei vähendaks valija võimalusi.
Samas saan aru, et valimised võitnud parteid ei lükka ümber seda redelit (e-valimised), mis aitas neil taaskord võimule tõusta. Järeldan, et valimised võidetakse sobivate ringkondade, mandaatide hulga ja hääletusviiside kehtestamisega.
Artikkel ilmus 24. märtsil 2011 ajalehes Sakala ja internetis ei ole see kättesaadav.
