Valitsus tahab maamaksu muutes kollektiviseerida ka meie kodud

Maamaksu vabastus kodualuselt maalt on üks populistlikumaid ettepanekuid viimase nelja aasta jooksul, sest selle autorid on eelmisest valitsusest alates teinud kodu omamise läbi aktsiiside ja maksude tõstmise üha kallimaks.

Meile kõigile on kodu kallis, aga nüüd tahetakse see maamaksu muutmisega kollektiviseerida, muutes maa omamise kõigi kodanike kulutuseks.

Lugesin seaduse „Koduomanikke maamaksust vabastav maamaksuseaduse muutmise seadus 51 SE“ seletuskirjast välja, et algatajad Isamaa ja Res Publica liit ning Reformierakond soovivad nüüd koduga seotud kulusid vähendada. Nad isegi kirjutavad: „Avalik võim peab soodustama kodu omamist, mitte selle eest karistama.“ Tore lugeda aga miks nad siis alates 2007. aastast on tõstnud kõikvõimalikke makse, et kodus elamine aina kulukamaks teha?

Meenutan kõigest suuremaid kodu omamise kallimaks teinud maksumuudatusi.

Esiteks tõsteti kaugkütte käibemaks 2007. aastal 5 protsendi pealt 18 protsendile ja alates 2009. aastast 20 protsendile. See tähendab, et riik nõuab praegu 3x rohkem lisandväärtuse eest maksu nii korterites elavatelt inimestelt kui oma majas elavatelt inimestelt, sest keskküte ja küttematerjalid (puud, kivisüsi, kütteõli) on kallimad. Eesti kliimas on soe tuba hädavajadus, mitte valiku küsimus ja seetõttu tehtavad kulutused peale sunnitud. Riigil on ebaeetiline teenida inimeste sooja toa ja korras tervise pealt.

Teiseks kehtestati maagaasile aktsiis vähemalt 367 krooni 1000 kuupmeetri eest. Varem oli see 0 ja paljud läksid üle gaasiküttele, sest tegemist oli teistest kütteviisidest odavama alternatiiviga. Nüüd enam mitte, sest mida riik on kunagi lubanud, selle võib ta ka ümber mõelda (näiteks II samba pensionifondide sissemaksete külmutamine).

Kolmandaks tõsteti 2009. aasta suvel vähem kui nädalase etteteatamisega käibemaks 18 protsendilt 20 protsendini ja sellega kallinesid kõik tarbijate teenused ja tooted!

Neljandaks tõsteti 3 korda majutusteenuse käibemaksu (mis varem oli 5 protsenti, aga nüüd 20 protsenti) ehk inimeste ööbimine tehti kallimaks. Kui eesmärk oli turistide arvu vähendada, siis saan sellest käitumisest aru.

Viiendaks võib loetleda muid aktsiiside tõuse või maksusoodustuste kaotamisi, mis samuti mõjutavad koduomanikke. Ennekõike aktsiis elektrile, mille tõttu elektri hind on alates 2007. aastast poole võrra tõusnud. Kütuseaktsiis on tõusnud vähemalt 36 protsenti. Kõik praegused töötajad kaotasid pensioniea 2 aasta võrra tõstmise tõttu oma 2 aasta pensioni väljamaksed, mis praeguse keskmise pensioni järgi on 303 eurot kuus või 3636 eurot aastas või 7272 eurot kahe aasta eest (113 000 krooni).

Praegused pensionärid jäid ilma pensioni tasuta kojukandest, mille hind on nüüd 4,6 eurot kuus. Nende lähedased jäävad ilma matusetoetusest ning samuti kolmekordistus matuseteenuse käibemaks. Noortele inimestele kaotati õppelaenu hüvitamine avalikus sektoris töötamiselt ja kaotati maksusoodustus õppelaenu intressidelt.

Seda loetelu muudetud maksudest, millega oma kodus elavate inimeste kulud suurenesid alates 2007. aastast, võiks jätkata. Selle taustal on lausa solvav valitsusliidu ettepanek muuta kõige väiksema osa kulutustest moodustava maamaksu tasumine kollektiivseks. Esmalt kahmati maksutõusude ja aktsiisidega inimeste mõlemad taskud tühjaks ja nüüd siis jagatakse riigikassast mõned eurod tagasi.

Riigikogu liige Taavi Rõivas rääkis 18. mail 2010 maksudest ja raha jagamisest Riigikogus järgmist: „Mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud. Riik lõviosa oma tuludest saabki kodanike käest ja kui riik kodanikele midagi annab, siis selle raha peab ta enne nendelt kodanikelt võtma. Täpselt nii ongi. Ja iga summa, mille riik soovib täiendavalt anda, peab ta ka täiendavalt maksudega kokku koguma.”

Kui kellelegi käib maamaksu tasumine üle jõu, siis ilmselgelt elab ta üle oma võimete. Samuti on maamaks põhjendatud, sest riik peab tagama omandiõiguse säilimise. See on täiesti õiglane, et kinnistusraamatu ja muude omandi üle peetavate riiklike registrite loomise ja töös hoidmise kulud maksavad kinni selle teenuse kasutajad ehk registris olevad omanikud. Samuti läheb maamaks kaudselt ka riigikaitsele (omandit ei okupeeri teine riik) ja päästeteenistusele.

On ohtlik, kui selge objektiga maamaksu proovitakse kollektiviseerida kõigile Eesti Vabariigi maksumaksjatele. Eesti maksumaksja on juba saanud Ärma talu ülalpidajaks ja oleks ohtlik tekitada sarnaseid ootusi tuhandetele valitsusliidu valijatele. Nagu tsiteerisin eelnevalt, siis „mitte ühtegi asja ei saa riik oma kodanikele anda, mida ta ei ole varem kodanikelt ära võtnud.“

Artikkel ilmus 10. juunil 2011 delfi.ee arvamusartiklina:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-valitsus-
tahab-maamaksu-muutes-kollektiviseerida-ka-meie-kodud.d?id=47543075