Tšehhi president Václav Klaus saab 70 aastaseks
Václav Klaus sündis 19. juunil 1941 Prahas Vinohrady linnaosas. Nooruses oli ta tugev sportlane, mängis korvpalli ja võrkpalli, talle meeldis suusatada ja tennist mängida. Vabal ajal harrastas lugeda ulmekirjandust ja kuulata muusikat, eriti džässi. Ta on abielus, kahe poja isa ja viie lapselapse vanaisa.
Kõrghariduse omandas Praha majandusülikoolis välismajanduse erialal 1963. aastal. Majandusest sai Vaclav Klausi kutsumus kogu eluks. Ta kasutas Tšehhoslovakkia liberaalset olukorda õppimiseks Itaalias (1966) ja Ameerika Ühendriikides (1969). Kodumaise teaduste akadeemia majandusinstituudis töötades sai (1968) majandusdoktori kraadi. 1970. a oli poliitilistel põhjustel sunnitud teadurikarjääri katkestama ja minema tööle Tšehhoslovakkia riigipanka. 1987. a naases teadustööle – teaduste akadeemia prognooside instituuti.
Poliitikasse astus Václav Klaus 17. novembril 1989 sametrevolutsiooni ajal, kui vägivallavabade protestidega kukutati kommunistlik valitsus. Detsembris sai temast rahandusminister. Oktoobrist 1990 oli ta tookordse tugevaima rahvaliikumise Kodanike Foorum esimees ja selle languse järel 1991. aasta aprillis osales konservatiivse Kodanike Demokraatliku Partei (Občanská demokratická strana, ODS ) asutamises, olles partei esimees kuni detsembrini 2002.
1992. aasta juunis võitis ODS parlamendivalimistel ja Václav Klausist sai Tšehhoslovakkia peaminister.
Slovakkias valimised võitnud Vladimír Mečiar soovis slovakkidele suuremat iseseisvust, ja juulis alustatigi kõnelusi föderaalriigi lahutamiseks. Seda tuntakse ka sametlahutusena, sest oli rahumeelne, erinevalt näiteks Jugoslaavia lagunemisest. Tšehhoslovakkia jagunes 31. detsembril 1992 Tšehhi ja Slovakkia riigiks.
Järgmistel valimistel 1996. aastal säilitas Klaus peaministrikoha, aga koalitsiooni lagunemine 1997. aasta novembris viis tema tagasiastumiseni. Erakorraliste üldvalimiste järel 1998. aastal sai temast neljaks aastaks Tšehhi alamkoja esimees.
28. veebruaril 2003 valiti Václav Klaus 5 aastaks Tšehhi Vabariigi presidendiks. Tema volituste hulka kuulusid ministrite ametissenimetamine, seaduste jõustamine või parlamenti tagasi saatmine, riigi esindamine teistes riikides, rahvusvaheliste lepete läbirääkimine ja ratifitseerimine, süüdimõistetute karistuse vähendamine ja amnestia andmine, sõjaväe juhtimine, jne.
Ilmselt on varasem teadlasetöö teinud temast Euroopa Liitu ja kliimasoojenemisse kriitiliselt suhtuva poliitiku. 13. detsembril 2007 sõlmitud Lissaboni lepingu allkirjastas viimasena, 3. novembril 2009, just Václav Klaus,olles saanud konstitutsioonikohtu otsuse, et leping pole vastuolus tema riigi põhiseadusega. Kuigi Tšehhi riik sai koos Eestiga Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal, ei heisatud presidendilossil Euroopa Liidu lippu isegi Tšehhi eesistujaks saamisel 2009. aasta jaanuaris.
18. oktoobril 2010 Praha foorumil kõneles Vaclav Klaus ühisraha kohta: „Olen veendunud, et Euroopa ühine raha euro elab üle oma praeguse tõsise kriisi. Ometigi jätkub selle pikaajaline kriis ja me maksame väga kõrget hinda selle eksperimendi jätkumise eest. Kehtestada üks rahaühik ja vahetuskurss 16 erinevas majanduses ei olnud põhjendatud lahendus.”
Euroopat pidi nüüd tema hinnangul ootama pikaajaline nõrk majanduskasv, kui mitte koguni seisak. Samuti seadis ta kahtluse alla Rahvusvahelise Valuutafondi tegevuse: „Kui selle ettepanekud või meetmed osutuvad vigadeks, kes siis seisab silmitsi tagajärgedega? Kindlasti mitte IMF.”
Václav Klaus ei usu globaalse kliimasoojenemise põhjusi. Tema raamatus „Sinine planeet rohelistes käeraudades” leidub mõte: „Teooria globaalsest soojenemisest ja hüpoteesid selle põhjustest, mis on tänapäeval massiliselt levinud, võib olla halb teooria või isegi väärtusetu teooria, aga igal juhul on see väga ohtlik teooria.” Nendel teemadel on ta kirjutanud rohkem kui 20 raamatut, mida on tõlgitud ka teistesse keeltesse.
Eestisse tulid Václav Klaus ja tema abikaasa Livia Klausova kahepäevasele visiidile 23. mail 2006. Kohtuti president Arnold Rüütli, Riigikogu esimehe Toomas Vareki ja peaminister Andrus Ansipiga. Külastati Tallinna sadamat ja viibiti äriseminaril Eesti Kaubandus-Tööstuskojas. Václav Klaus promoveeriti Tallinna Tehnikaülikooli audoktoriks.
15. veebruaril 2008 valiti Václav Klaus teistkordselt presidendiks. Kuna kolmandat korda enam kandideerida ei saa, tema ametiaeg lõppeb 6. märtsil 2013. Selle ajani võivad eurokraadid veelgi oodata tema isepäiseid väljaütlemisi, kuid üks Euroopa Liidu suhtes kriitiline riigipea võib osutuda kasulikumaks kui kümme nõrka kaasakiitjat.
Artikkel ilmus 15.06.2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17045