Valitsusliit nelja aastaga: peretoetused -6,3%, vanemahüvitis +145,4%
Reformierakond suunab järjest suurema osa riigieelarve sotsiaaltoetusrahadest oma eelistusele – vanemahüvitisele, jättes ülejäänud peretoetusesaajatele järjest väheneva üldsumma.
Kui veel 2007. aastal olid peretoetused suuremad kui vanemahüvitis, siis 2010. aastaks oli vanemahüvitise juurdekasv olnud suurem, kui kõigiks muudeks peretoetusteks jaguv summa.
Aastatel 2007-2010 kasvasid vanemahüvitise kulud 145,4% ehk 102,9 miljonit eurot. Samal perioodil langesid peretoetused 6,3% ehk 100,4 miljoni euroni. Pensionikindlustuse kulud kasvasid 37,8% ja puuetega inimeste toetused 31,4% ning ravikindlustuse kulud püsivad 2007. aasta tasemel.
Reformi vanemahüvitis kasvab edasi
Võrreldes käesoleva aastaga kasvab 2012. aastal vanemahüvitis 4 miljonit (2,35%), sest väheneb alammäära (278,02€) saajate arv ja kasvab keskmiselt makstav hüvitis.
Peretoetused vähenevad 3,65 miljonit eurot (-3,56%), sest lapsetoetuse (19,18€) saajate arv väheneb – ilmselt seoses madala sündimusega viimasel kümnendil. Või äkki ka seoses väljarändega, sest töötutoetus kahaneb 4,75 miljoni võrra (-42,5%)?
IRL-i vanemapensionile miljon eurot
Järgmisel aastal eraldatakse ka Isamaa ja Res Publica Liidu hiljutise valimislubaduse – vanemapensioni – käivitamiseks miljon eurot, mis on 2012. aasta riigieelarve seletuskirja viimasel, 336. leheküljel real „Vanemapensioni korralduse ja teavitamisega seotud IT projektid” summas 1 011 068 eurot.
Vanemapensioni korraldus ja teavitamine võtab miljoni, ning võib eeldada, et see hakkab sarnaselt vanemahüvitisele kasvama ja vähendama tavalisteks pensionideks jaguvat raha. Sotsiaaltoetuste puhul nägime, et Reformierakonna loosung emapalgast tõi kaasa peretoetuse saajate suure hulga arvelt vaid väikese osa eelmisel aastal lapse saanud vanemate sponsoreerimise.
Peretoetusi makstakse kõigile lastele kuni nende 16-aastaseks saamiseni, õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või põhikooli baasil kutseõppeasutuses kuni 19. eluaastani. Haridusministeeriumi andmetel oli tänavu kevadel õpilasi põhikoolis ja gümnaasiumis 138 448 ning kutseõppes põhikooli baasil 581. Statistikaameti andmeil sündis 2010. aastal 15842 last, kelle vanematel oli õigus vanemahüvitisele.
Maksusüsteem enamat ei võimalda
2011. aastal kulutas Eesti riik umbes 139 tuhandest peretoetuse saajast igaühele keskmiselt 733 eurot. Samal aastal sai 15,8 tuhat vanemahüvitise saajat igaüks keskmiselt 10730 eurot. Vahe on 14-kordne.
Rohkem kui kolmekordne vahe on ka vanemahüvitise saajatel, kelle seas alammäära (278,02€) saajatele makstakse „vaid” 3336 eurot aastas. Pärast 18 kuu möödumist on lapsetoetus 230 eurot aastas, nagu see on nii olnud alates 2004. aastast. See on märgatavalt alla keskmise peretoetuste summa, sest samalt eelarverealt makstakse ka lapsesünnitoetust, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetust, ajateenija lapse toetust, eestkostetava või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetust, elluastumistoetust, lapsendamistoetust ning seitsme- ja enamalapselise pere vanema toetust.
Eesti riik jõuab mõistlikku sotsiaaltoetust maksta vaid poolteist aastat, sest maksusüsteem ei võimalda enamat. Kehtiv nn jo-jo-sotsiaaltoetus ülikõrgest vanemahüvitisest kuni piinlikult väikese lapsetoetuseni kahandab sündivust veelgi.
Vanemahüvitis on kehtinud samuti alates 2004. aastast alates, aga iive oli negatiivne (-11697 inimest aastail 2004-2009) kuni eelmise aastani, mil sünnid ületasid suremust 35 inimese võrra.
Kui vanemahüvitisega saaks lapsi juurde osta, siis oleksid meist rikkamad riigid seda kasutanud.
VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik