Ministrite grupiviisiline soovmõtlemine

Viie aastaga kadus Haigekassast 50661 ravikindlustatut ja töökoha kaotas 101150 inimest

Riiklik Statistikaamet toodab soovmõtlemist tööhõive tõusu ja töötuse langemise kohta. Haigekassa andmed näitavad, et sotsiaalkindlustusega inimesi oli 2012. aasta 31. detsembri seisuga 101150 võrra vähem kui 2008. aasta juunis, mil Eestis oli tööhõive tippaeg ja masu polnud veel ilmnenud.

Kui statistikud esitavad oletusi tuhande inimese täpsusega, siis Haigekassa esitab oma andmeid ühe inimese täpsusega. Kindlasti on viimased andmed usaldusväärsemad, sest näitavad nende arvu, kelle eest tasus tööandja sotsiaalmaksu, või kes kuuluvad nendega võrdsustatud isikute hulka (pensionärid, lapsed, õppurid, töötud jne).

Lisaks on veel inimesed, kes ei tööta ega oma ravikindlustust. Haigekassa ravikindlustusandmed näitavad, et tippaeg oli 31. detsember 2007, mil ravikindlustatud oli 1288765 inimest (graafikul punane joon, skaala paremal pool). Täpselt viis aastat hiljem oli neid alles jäänud 1237104 ehk 50661 võrra vähem. Seda on pool Tartu linna.

Kuhu nad kadusid? Ühtlane kahanemine viitab, et tõenäoliselt elavad nad Eestis, kuid ei osale ühiskonnas töökoha kaudu. Surnud nad ei ole, sest suremus pole märgatavalt tõusnud. Samuti pole teatatud aastatest, kus väljaränne oleks hüppeliselt kasvanud.

Eestis ei näi kedagi huvitavat, miks on Haigekassa nimekirjas 50661 inimest vähemaks jäänud, sest Statistikaamet edastab ilustatud teateid majanduse stabiliseerumisest – nagu ENSV aegadel.

Töökohad ei tulnud tagasi

Eesti töökohtade arv on jäänud kriisipõhja lähedasele tasemele. Ravikindlustatute arv (graafikul sinine joon) oli tipus 2008. aasta suvel (676427) ja pööras siis langusele, mis kestis 2,5 aastat – kuni detsembrini 2010 (565933). Selle ajaga kadus Eestis 110494 inimese töökoht.

Loogiliselt seletades oli ravikindlustatutega võrdsustatute arv (roheline joon) sama perioodi alguses madalaim – 575037 inimest – ja tõusis perioodi lõpus 609467 inimeseni. Lisandus „vaid” 34430 riigi poolt kindlustatut.

Graafikult on selguse huvides välja jäetud kategooriad „Lepingu alusel võrdsustatu”, „Riigi poolt kindlustatud” ja „Välislepingud”. Ülekaalukalt suurim neist oli sama aja jooksul kahekordistunud riigi poolt kindlustatute arv ehk töötud – 32470 pealt 77038-le; 2006. aasta suvel 38289, sel talvel 57619 inimest. Varasemate aastate andmed polnud kodulehel kättesaadavad.

Euro töökohti ei toonud

14. veebruaril 2013 edastas Statistikaamet pressiteate, kus väideti: „2012. aasta keskmine hõivatute arv oli 624 000, mis on 15 000 ehk 2,5% rohkem kui aasta varem.” Haigekassa ravikindlustusandmed näitavad keskmiseks 574233 inimest. Seega bluffis üks riigiasutus olukorra 50 tuhande töökoha võrra ilusamaks. Või on selles ulatuses meil musta tööjõudu? Ei usu.

Juuresolev graafik tõestab, et euro kasutuselevõtul ei olnud mingit mõju töökohtade loomisele. Kahe aastaga tuli juurde maksimaalselt 13057 tööga hõivatud inimest ehk 2,3%. Iga Eesti inimese garantii eurole EFSF fondis on aga 1492 eurot, pluss vähemalt sama palju ESM-is.

Ministrid ja tööturg

Seostasin tööturu arenguid ka ministritega. Tööhõive tõusis, kui sotsiaalminister oli Jaak Aab ja majandusminister Edgar Savisaar (kuni 5. aprill 2007). Aasta pärast Maret Maripuu ja Juhan Partsi tööleasumist saavutati tipp ning järgnes langus. Võimalik, et need ministrid ei tekitanud seda, nad lihtsalt olid tegevusetud.

Hanno Pevkuri sotsiaalministriks olemise alguses (23. veebruar 2009) oli märtsi lõpus 635437 töötajat ning üheksa kuuga vähenes see 48183 inimese võrra. Uus töölepinguseadus, kärped ning maksutõusud andsid tulemuse. Eksis ka IRL, kes lubas 2009. aasta juunis luua 50000 töökohta, aga tegelikult oli vähenemine 621880 pealt 572444 peale (49438) ning edasi veel madalamale.

Eriti pahandab tööhõive langus Andrus Ansipi valitsuse ametiajal. Vihale ajab selle tagajärgede ilusaks valetamine Statistikaameti oletustega või registreeritud töötute arvu alusel. Registreeritud töötute arvu mõningane langus ei tähenda, et inimesed on uuesti töökoha (ravikindlustuse) saanud. Grupiviisiline soovmõtlemine valitsuses pole see, mis viib Eesti viie rikkama riigi hulka Euroopas. Mõelgem: miks 2011. aastal oli SKP kasv 7,6% ja 2012. aastal üle poole vähem ehk 3,2%?

/Graafiku allkiri:/

Statistikaameti oletuste asemel tuleks tööturu olukorrast ülevaate saamiseks kasutada Haigekassa andmeid ravikindlustusega hõlmatud tööinimeste kohta (graafikul siniselt). Tööhõive põhi saabus koos euro tulekuga ja selle kasutamise kahe aasta jooksul tõusis tühised 2,3% ehk 13 057 inimest. Horisontaalne joon näitab muutuja keskmist väärtust.

Andmed: Haigekassa ; graafik Virgo Kruve

Allikad: Haigekassa http://www.haigekassa.ee/haigekassa/statistika/el ja Statistikaameti kodulehed 14. veebruar „Tööpuudus mullu vähenes“ http://www.stat.ee/65159

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 27. veebruar 2013
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=20423