Emotsioonid e-valimiste ümber ehk miks nad on verifitseerimise vastu
1. mail paiskas Edgar Savisaar üldsuse ette artikli, milles kahtlustas e-valimiste tulemuste võltsimist. Ühtegi näidet selle läbiviimisest tal ei olnud. See pole ka esimene kord, kus ennustus on valeks osutunud. Mäletan, et kunagi pidi pärast valimispäeva (2009) järgnema pensionite kärpimine.
Antud juhul käitub ta kavalalt, käies välja süüdistuse ja oodates, et seda hakatakse ümber lükkama. Vabariigi Valimiskomisjon peab tõesti näitama, et nende süsteem on korras. Kahetsusväärsel kombel asus Eesti Interneti Kogukond MTÜ arvamusele, mis paigutas nad senise süsteemi kaitsjate rolli.
Valimistes kahtlejad ei pea tõestama, et kusagil oli viga või hääli võltsiti. Hoopis valimiste korraldaja Vabariigi Valimiskomisjon peab tõestama, et see polnud võimalik, sest nad kasutasid meetmeid A, B ja C selle takistamiseks.
Kirjutasin ühele sellisele artiklile ka omapoolse kommentaari:
Ainult valimiste võltsijad oleksid vastu hääle verifitseerimisele ehk valijale kinnituse andmisest tema hääletussedeli korrektsest vastuvõtmisest valimiste infosüsteemi poolt. Imelikul kombel olid nii Arto Aas kui Mart Nutt just selle poolt, et e-hääletuse verifitseerimist ei tuleks 20. oktoobril ega järgmise aasta juunis, vaid alles 2015. aastal. Täpsemalt eelnõu 388 hääletus 25. aprillil. http://www.riigikogu.ee/?op=ems&page=haaletus&hid=f335a44f-e1db-4e9f-9d43-c6e87e8dcc3e&
Miks valitsusliidule ei meeldi läbipaistvus? Mida on karta? Samas leidis töörühm juba 2011. aasta sügisel, et tehniliselt oleks verifitseerimine sisseviidav 20. oktoobriks aga ilmselt poliitilistel põhjustel lükati selle jõustumine edasi 2015. aastani.
Klikivalimiste kohta kirjutasin siin portaalis www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/virgo-kruve-klikivalimiste-voimalikkusest-demokraatlikus-riigis.d?id=42001449