Ansip naeris välja Eesti ametnike andmed
14. septembril Riigikogu infotunnis küsis Keskfraktsiooni liige Heimar Lenk peaministrilt tööpuuduse kohta: „Tänane ajaleht Kesknädal toob välja karmi statistika, et meil on kahe aastaga vähenenud üle 112 000 töökoha. Samal ajal me räägime, et meil on ka töötus vähenenud. Mul on küsimus: mille arvel meil see töötus vähenenud on, kui meil pole töökohti juurde tulnud, ja kas töötud on jäänud statistikast lihtsalt välja?”
Peaminister vastas talle omaselt kõiketeadjana: „Aitäh! Ma ei tea ühtegi tõsiselt võetavat inimest, kes peaks tõsiselt võetavaks allikaks Kesknädalat. Ma soovitan ka teil mitte usaldada seda, mida kirjutab see teie viidatud väljaanne, mis allikaks kindlasti ei kõlba. Meil on olemas Statistikaamet. Statistikaamet teeb kvartaalseid ülevaateid nii töötuse kui ka töökohtade kohta. Palun lugege Statistikaameti kodulehekülge!”
Lugupeetud peaminister ei teadnud, et Kesknädala artikli allikaks olid Haigekassa andmed sotsiaalkindlustusega töötajate arvu kohta ja Töötukassa andmed registreeritud töötute kohta. Need mõlemad on Eesti ametkonnad nagu ka Statistikaamet. Tänaseks on kõigile selge, et Kreeka statistikaandmed ei olnud usaldusväärsed ja pole põhjust arvata, et meie ametnikud oleks tõe nimel takistanud poliitikuid iga hinna eest eurotsooni minemisel. Pigem said nad tulemused, mille eest neile palka maksti.
Öeldakse, et tõde läbib kolm staadiumi: esiteks naerdakse välja, teiseks võideldakse vastu, kolmandaks võetakse teda kui enesestmõistetavat. Me nägime väljanaermist ja ilmselt kogeme vastuvõitlemist, sest Statistikaameti näidud on poliitiliselt vajalikud. Nende alusel me saime eurotsooni ja need määravad kõrgemate riigiametnike igakuise palganumbri. Andrus Ansipil on isiklik huvi, et Statistikaamet teataks eelmise aasta keskmiseks palgaks 792 eurot või 12386 krooni kuus, kuigi Maksu- ja Tolliameti (EMTA) andmetel oli eelmise aasta tuludeklaratsioonide alusel keskmine brutopalk 9940 krooni kuus.
Kui kõrgemad ametnikud ja Riigikogu saadikud saaksid palka EMTA-le esitatud tuludeklaratsioonide järgi, siis nad oleksid mullu kaotanud 19,74% oma sissetulekust. Statistikaameti ja EMTA keskmise palga erinevus oli 2446 krooni. Seega maksime liigselt igale Riigikogu liikmele vähemalt 9784 krooni kuus või 117 408 krooni aastas, peaministrile 17611 krooni kuus (6 keskmist palka + 20% esinduskuludeks) või 211 334 krooni aastas.
Tänu Statistikaameti keskmise palga kasutamisele võiski Andrus Ansip juba 18. detsembril 2008 teatada: „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma elada tahaksingi.”
Tookord oli Statistikaameti tabeli PA5211 järgi keskmine palk 12903 krooni ehk 825 eurot, mis on praegusest 4% suurem. Maksu- ja Tolliameti järgi oli 2008. aasta keskmine deklareeritud palgatulu vaid natuke väiksem ehk 12857 krooni või 822 eurot, kuid kahe aastaga on see langenud koguni 22,6%. Teenitud palgatulu üldsumma on EMTA järgi kahe aastaga kahanenud 29,06 miljardit krooni ehk 33,4%.
Öeldakse, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Tänu Statistikaameti andmete kasutamisele ei teagi peaminister Andrus Ansip kadunud töökohtadest ega tunne seda ka oma isiklikus rahakotis. Eesti peaminister näib elavat juba Euroopa viie jõukama riigi seas, sest oma väljaütlemistes kasutab ta ainult kõige optimistlikumaid hinnanguid ja näite.
[Graafiku allkiri:]
Eesti brutopalk on Maksu- ja Tolliameti tuludeklaratsioonide järgi kahe viimase aastaga tugevasti vähenenud. Võrreldes tippajaga 2008. aastal oli 2009. aastal vähenemine 2172 krooni või 17,7% ja 2010. aastal 2390 krooni või 19,3%. Statistikaameti keskmine palk ei ole samamoodi alanenud, sest nemad kasutavad kaudseid arvutusmeetodeid. Nende andmetel keskmine palk isegi suurenes mullu 125 krooni, võrreldes 2009. aastaga.
Andmed: EMTA ja Statistikaamet, graafik Virgo Kruve
Artikkel ilmus 28. september 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17565