Ansiplased trikitavad kalendriga
Reformierakond on lasknud Tallinnas levitada venekeelset kalendrit, mille sisu on eksitav ja koostamispõhimõtted küsitavad.
Kenasti kilesse pakitud ning suure trüki- ja trikiarvuga kalender peab ilmselt aitama päästa Reformierakonna reitingut edasisest langusest. TNS Emori andmetel oli oravate toetus detsembriks sulanud aastaga 10 protsenti ja Reform langenud Keski järel teisele kohale 29 protsendiga.
Kalender on pealkirjastatud populistlikult – „Tallinn – meie ühine ajalugu“. Selles võib imetleda pilte Tallinna huviväärsustest: raekoda, Vene Teatri saal, Kaasani kirik Liivalaia tänavas, päikeseloojangus Russalka ausammas jne. Tähelepanu suunatakse kahele õigeusukirikule ja nõukogude arhitektuuri kolossidele (Linnahall, Tallinna Olümpiapurjespordikeskus TOP) ning nõukogude aja nostalgiale.
Reformil pole jätkunud iga kuu jaoks eraldi isikut. Nii troonibki Keit Pentus jaanuaris ja oktoobris, Laine Jänes veebruaris ja juulis, siis juba endine sotsiaalminister Maret Maripuu märtsis ja augustis, Jaanus Rahumägi aprillis ja detsembris, Urmas Paet mais, Tatjana Muravjova septembris ja novembris. Juunis poseerivale Kristiina Ojulandi juurde on pandud hukkunud laeva „Russalka“ mälestav ja loojuva päikesega pilt, mis on omandamas üha enam tähendust ka põhja minevast oravate poliitikast. Kokku kuus eestlast ja üks eestimaalane.
Kalendri suur trikiarv seisneb aga asjaolus, et ükski püha pole tähistatud Eesti lipu heiskamise päevana. Enamik riiklikest pühadest on küll tekstis mainitud, aga näiteks 9. mai, mis on riiklik püha ja Euroopa päev ning kahe lipu heiskamise võimalusega päev, on täiesti maha vaikitud. ?kki kardetakse Tõnismäel korraldatud pronksiööde meenumist – Ansipi valitsuse poolt Pronkssõduri kiirendatud korras äraviimist enne 9. mai saabumist?
Seevastu peab Reformierakond tähtsaks pühaks õigeusu jõule 6. jaanuaril. Puudub aga 1. septembri teadmistepäev, mil tuleks heisata ka lipud. Tähistamata on samuti 25. märtsi küüditamispäev ning 1. juuni lastekaitsepäev. Seevastu on siniste oravakestega ilusti märgistatud valimispäevad – 7. juuni ja 18. oktoober.
Trikitamisele viitab ka eelviimasel leheküljel avaldatud eestikeelne tekst 12 pildi seostumisest ansiplastega, kuid tegemist pole isegi mitte ligilähedase venekeelse pildiallkirja tõlkega.
Veebruari leheküljel kirjutab kultuuriminister Laine Jänes: „Minu jaoks, nagu ka igale teisele kultuuri hindavale inimesele, on Vene Teater üks keskseid kohti, kus uuesti ja uuesti toimub kultuuri sündimise ime. Hoone sisekujundus on suurepärane, aga veelgi suurepärasem on selle hing – teatri silmapaistvad näitlejad.“ Eestikeelne leht kalendri lõpus aga teatab: „Vene Teater, mis möödunud aastal tähistas oma kuuekümnendat juubelit, on kindlasti üks suursuguseima interjööriga teatrihooneid Eestis. Suurejoonelise ja võimsa sisekujunduse kõrval on aga kõige olulisem, et teatri süda – Vene Teatri trupp – on jätkuvalt suurepärasel tasemel.“ Pole siis imestada, kui räägitakse eestlaste ja venelaste justkui erinevas maailmas elamisest, kui kahes keeles tekstid erinevad teineteisest täielikult.
Reformierakonna kalender on üks trükiseid, mille eesmärk partei positsioonide venestamine. Igal kuul ilmub partei koostatud Tallinski Vestnik, mis eksponeerib juhtoravaid ja püüab upitada nende saavutusi. Reformierakond on praegu Eestis ainus partei, kel on regulaarselt ilmuv venekeelne ajaleht.
VIRGO KRUVE
Kalendris märtsis ja augustis vastu naeratav Maret Maripuu pole selleks ajaks enam sotsiaalminister. Tuleb poliitiliste muutuste aasta! Foto: Virgo Kruve
Ilmunud 4. veebruar 2009 Kesknädal http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11865