Arvutis valiti salajase tarkvaraga
Elektroonilise hääletuse tulemusel sai enim e-hääli Reformierakond ja vähim EKRE. Keskerakonnal oli 7,4 korda rohkem paberhääli kui arvutis valijate hääli. Avalikult on elektroonilise hääletusega rahulolematu vaid Mart Helme (EKRE).
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimistest võttis osa 582673 hääletajat, kellest 185871 tegid seda elektroonilise hääletusega arvutis. Kuigi arvutiga anti nüüd rohkem hääli kui ühelgi varasemal hääletusel, valitseb jätkuvalt valimisjaoskonnas paberiga hääletamine suhtega 2:1. Kindlasti on alusetu väita, et elektrooniline hääletus on tõstnud valimisaktiivsust, sest eelmistel valimistel oli see 57,97% ja nüüd 53,4%. Isegi tingimusel, et valimisõigus oli alandatud 16–17-aastastele, mis tõi valimistele juurde umbes 24 000 hääleõigusega valijat.
Elektroonilist hääletust reguleeris Riigikogu valimise seadus, mis püsis muutumatuna isegi mullu novembris alustanud valitsusliidu lubadusest, et hääletamise aega lühendatakse ja valimisi tehakse turvaliselt.
Täitmata jäi isegi seaduse esmakordne nõue § 483 (5) Valijarakendusel on tugi vaegnägijatele. Tavakasutajana mina seda ei näinud valimisrakendusel.
Maikuu lõpus lubati kandidaatide elektroonilist registreerimist valimisteks, aga ka see toimus jätkuvalt paberile trükitud avaldustega.
Valimistulemuse selgumine oli valimispäeva õhtul poolik, sest kandidaatidele antud hääli ei kuvatud jaoskondade kaupa enne kõigi häälte kokkulugemist. Alles öösel kell 2 said volikogumandaadita jäänud ligi 11 tuhat kandideerijat näha valimistulemusi omavalitsuste lõikes. Varasematel valimistel on olnud tõrkeid valimistulemuse selgumisega, aga seda on tehtud jooksvalt jaoskondadest tulemuste saabumisega.
Tekib ilmne küsimus: miks ei suudetud valijarakendusele lisada vaegnägija tuge, kandidaate elektrooniliselt registreerida ja valimistulemust kuvada jaoskondade tulemuste laekumise järgi, aga neist keerulisem elektrooniline hääletus justkui sujus? Või kas ikka sujus? Seekord toimus esimest korda elektrooniliste häälte korduslugemine valimistele järgneval päeval. See oli kavandatud 04.05.2017 avaldatud Vabariigi Valimiskomisjoni otsusega nr 25 „Tehniliste nõuete kehtestamine elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“. Selle otsuse p. 31 määrab teistkordseks lugemiseks uue meetodi: „Enne elektrooniliste häälte teistkordset lugemist miksitakse elektroonilised hääled.” Eestis pole siiani toimunud elektrooniliste häälte korduslugemist ega miksimist.
Seadus võimaldab hääli lugeda ainult valimispäeval. Kui EKRE ei usalda elektroonilise hääletamise ausust, siis võivad nad esitada kaebuse riigi valimisteenistuse toimingu peale 3 päeva jooksul.
Esmakordne oli Vabariigi Valimiskomisjoni otsusest lugeda 29. punkti: „Valijarakenduse lähtekoodi ei avalikustata.” See tähendab, et hääle andmise tarkvara oli salajane. Auditeerimine ei puudutanud ka tarkvara, sest seaduse § 482 nõue oli: audiitor kontrollib elektroonilise hääletamise süsteemi testimise, süsteemi terviklikkuse ja riigi valimisteenistuse toimingute vastavust seadustele, käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valimiskomisjoni otsustele ning elektroonilise hääletamise dokumentatsioonile.
Ilma salajase tarkvaraga e-valimiseta oleks paberhäältega olnud Keskerakonna ja valimisliitude võit mäekõrgune. Keskerakond üksi sai rohkem paberhääli (140295) kui Reformierakond, SDE ja IRL kokku (120900).
VIRGO KRUVE,
e-vaatleja
Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 18.10.2017
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=29547
Tulemus KOV2017 loetud e-valimise häälte järgi:
Reformierakond 55220
Valimisliidud 52960
SDE 25283
IRL 18855
Keskerakond 18722
EKRE 11219
Rohelised 2369
Üksikkandidaadid 1105
Vasakpartei 138
Kokku: 185871
Kohaliku omavalitsuse volikogude valimise e-hääletamisel osales 186 034 inimest. Tühistati 163 vastuvõetud häält jaoskonnas paberiga hääletamise pärast. Rikutud oli 0 häält.