Brittide pensioni süsteem on tugevas kriisi ohus
12. oktoobril avaldati Suurbritannias aruanne riigi pensionisüsteemi kohta. Bruneli ülikoolis valminud majandusprofessor E. Philip Davise 346-leheküljeline dokument kannab pealkirja: “Kas inglise pensionisüsteem on kriisis?” Koos lisadega 226 leheküljel jõuab ta üsnagi pessimistlikele järeldustele.
Brittide suurfirmad on silmitsi 50 kuni 100 miljardi naelase puudujäägiga pensionifondides. Kõigest 6–7 aasta eest olid need fondid aga rahast pungil. Konservatiivide valitsus ähvardas seada varadele isegi ülempiiri, mille ületamise eest oleks hakatud maksu võtma. Ärimaailm ja poliitikud näisid olevat unustanud teadmised aktsiaturgude ajaloost ja selle peamisest põhimõttest, et aktsiahinnad ei tõuse igavesti.
Enne millenniumi saabumist jõudis brittide aktsiamull lõhkeda. Professionaalsed investorid olid senini uskunud FTSE-100 indeksi taseme püsivusse. Hinnalanguse tulemusel on paljude firmade pensionifondidesse tekkinud suured alalaekumised. Pole siis ime, et üldsuse usaldus pikaajalisse säästmisse on kadunud, mis toob omakorda kaasa ebapiisava säästmise vanaduspõlveks. Paljud inimesed riskeerivad kinnisvara hindade loodetava tõusuga, et kindlustada endale vanaduspõlve.
Aktsiahindade taastumine oleks leevendus ja firmade piisav osalemine kaotaks praegusest alalaekumisest tingitud puudujäägi ning mälestuse viletsatest aegadest aktsiaturul. Aktsiahindade draama on aga ikkagi muutumas kriisiks, sest viimastel aastatel on pensionäride eluiga märgatavalt tõusnud.
Elatakse kauem
1900. aastal, kui pensioniäri oli lapsekingades, elas inglise mees keskmiselt 56-aastaseks. Aastal 2000 võib poisslaps aga elada keskmiselt 20 aastat kauem. Ennustuse järgi on aastal 2040 rohkem kui 25% elanikest pensioniealised. See viib riiklikud ja erafirmade fondid kokkukuivamise ohtu. Firmad peavad suunama rohkem raha töötajate pensionidele, kuid sellega vähenevad aktsionäride dividendid. Aktsiate tulususe vähenemine toob endaga omakorda kaasa aktsiahinna languse börsil ja nendesse investeeritud pensionifondide tulude langemise.
Kolm lahendust
Probleemi lahenduseks on pakutud kolm valikut: kõrgemad maksud, pensioniea tõstmine või meelitada inimesi rohkem säästma. Hinnanguliselt on Suurbritannias 8 kuni 13 miljonit inimest, kes ei säästa pensioniks või kes peaksid säästma rohkem. Paljud erafondid on hakanud piirama noorte töötajate liitumise võimalusi, et säilitada olemasolevatele väljamaksete tase.
Veel kahe aasta eest arvati minevat töötajate ja firmade pensionide makseteks 86 miljardit naela. Tegelikult on see aga poole väiksem – 40 miljardit.
Kui makse, säästmist või pensioniiga ei tõsteta, langeb pensionäride suhteline tulu 30 protsenti. Pensioniameti juhataja Adair Turner ütles BBCle, et brittide riiklik pensionisüsteem on juba praegu üks vähem heldemaid arenenud riikides. Pensioni saamiseks peavad mehed maksma tulumaksu 44 aastat ja naised 39 aastat. Kui makse või säästmist ei õnnestu tõsta, siis tuleks praeguse pensionäri elustandardi säilitamiseks tõsta pensioniiga 70 aastani.
Paljud riigipensionile lootvad töötajad aga saavad juba praegu sissetulekuid, mis on alla vaesuspiiri.
Ülevaade on kirjutatud BBC materjalide põhjal.
Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 20. oktoober 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4554