Eesti Panga tarkvara aegub kahe aastaga
2002. aasta juulis korraldas Eesti Pank riigihanke bürootarkvara ostmiseks. Tekstitöötluse, tabelarvutuse ja esitlusprogrammi pakett (Office) läks tookord maksma üle miljoni, kui olla täpne siis 1 090 652 krooni. Praeguseks on see ost maha kantud ja täna kella 11-ks oodati uusi miljonipakkumisi. Kindlasti oli tookordne kulu vajalik ja õigustatud, sest siis ei olnud Microsoftile konkurente. Nüüd on aga olemas eestikeelne ja samu funktsioone täitev, kuid täiesti tasuta levitatav tarkvara OpenOffice. Keskkonnaministeeriumi infosüsteemide osakonna spetsialisti Meelis Merilo sõnul tegid nemad viimase suure bürootarkvara ostu aastal 2000. ja praeguseks on rohkem kui pool sellest asendatud OpenOffice vabavaraga.
Kuigi Eesti Panga 2003. aastaaruande järgi peeti tarkvara amortiseerunuks kuni 50-protsendiliselt, võib pidada raiskamiseks bürootarkvara sedavõrd kiiret väljavahetamist. Eriti veel sellepärast, et pank ostab 304 litsentsi, kuid töötajaid oli möödunud aastal 252 ja arvuteid vanusega alla nelja aasta kõigest 206. Riigihangete registri järgi osteti 2001. aastal 54 arvutit, 2002. aastal 79 arvutit ja 2003. aastal 73 arvutit. Neljandaks aastaks on arvutite riistvara tarbimisväärtus kahanenud nullini ja selle võib bilansis maha kanda. Sobiva operatsioonisüsteemiga Windows XP saavad olla ainult pärast 2002. aastat ostetud arvutid, sest eraldi Windowsi litsentse pole keskpank ostnud. Siiski kavatsetakse neid kasutada ka eelmise sajandi operatsioonisüsteemiga Windows 2000 arvutites.
Praeguse hanke teeb huvipakkuvaks eestikeelse MS Office Pro kõrval ka 67 ingliskeelse litsentsi ostmine. Avalike suhete nõunik Janno Toots pakkus selgituseks, et “palju tööd on teha inglise keeles ja inimestel on harjumused”. Selgitamaks vahet ostetava koguse ja töötajate vahel, pakkus ta välja nende minekut finantsinspektsioonile, kes allasutusena rendib neilt arvuteid. Hanke eest vastutava Ahti Roosa sõnul on selliseid arvuteid alla kümne ning suurem kogus osteti hoopis väljavahetatavate arvutite tarbeks. Kuigi ta tunnistas tasuta tarkvara kasutamise kaalumist, “ei ole veendumust, et saaksime hakkama teiste keskpankadega suhtlemisel”. Praeguse ostu puhul olevat tegemist kindlustuse ostmisega, et nad saavad järgneval kahel aastal õiguse kõigile (bürootarkvara) uuendustele.
Võrreldes möödunud aastat 2002. aastaga leiame, et Eesti Panga kasum vähenes 325 miljoni ehk 56 protsendi võrra, kuid palgakulu tõusis 6,8 miljonit ehk 14 protsenti.
Ilmus ajalehes Kesknädal 14. juuli 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4218