Eestis Euroopa suurim maksukoormuse tõus

2008. aastal alanud majanduskriisile reageerisid Euroopa Liidu liikmesriigid enamasti maksukoormuse alandamisega ja ainult kaheksa riiki tõstsid seda. Eesti oli maksukoormuse suurim tõstja – 2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus aastaga 3,8 protsenti ning ulatus 35,9 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellega ületasime kahekordselt maksukoormuse tõusu Luksemburgis (1,7%) ning veelgi enam Maltal, Rootsis, Itaalias, Austrias, Sloveenias ja Saksamaal, kus see jäi alla 0,5 protsendi.

Eurostat ja Euroopa Komisjon avaldasid 1. juulil liikmesriikide 2009. aasta maksustamistrendidest 428-leheküljelise kogumiku, mis andis ülevaate otseste, kaudsete, kapitali-, keskkonna-, energia- ja sotsiaalmaksude lõikes. Eriti tugevalt tabas kriis laenubuumiga Baltikumi, kus SKP kahanes Eestil (-13,9%), Leedul (-14,7%) ja Lätil (-18%). Neljandal kohal oli Sloveenia (-8,1%) ja enamikus riikides jäi see alla -5%, aga Poolas kasvas 1,7%.

Eestit tabas majanduskriis 2008. aasta III kvartalis, kui kolmel veerandaastal järjestikku järjest vähenes sisemajanduse koguprodukt (-4,5%). Järgmisel aastal langes Eesti majandus kolm kvartalit järjest -14,6% kuni -16,6%. Valitsus reageeris sellele Euroopa suurima maksutõusuga.

2009. aastal kasvas Eestis maksukoormus 2008. aastaga võrreldes 3,8 protsenti ja ulatus 35,9 protsendini SKP-st. Sellega olime natuke üle Euroopa Liidu 27 riigi keskmisest näitajast (35,8%) ja lähenesime jõudsalt eurotsooni riikide keskmisele (36,5%). Eesti oli selle näitajaga 13. kohal, aga ületas märgatavalt Leedut (29,3%) ja Euroopa madalaima maksukoormusega Lätit (26,6%). Meie Balti naabrid olid kuue alla 30-protsendise maksukoormusega riigi seas.

Euroopa Liidu 27 liikmesriigi maksukoormus SKP-st oli järgmine: Taani 48,1%, Rootsi 46,9%, Belgia 43,5%, Itaalia 43,1%, Soome 43,1%, Austria 42,7%, Prantsusmaa 41,6%, Saksamaa 39,7%, Ungari 39,5%, Hollandi 38,2%, Sloveenia 37,6%, Luksemburg 37,1%, Eesti 35,9%, Küpros 35,1%, Suurbritannia 34,9%, Tšehhi 34,5%, Malta 34,2%, Poola 31,8%, Portugal 31%, Hispaania 30,4%, Kreeka 30,3%, Leedu 29,3%, Bulgaaria 28,9%, Slovakkia 28,8%, Iirimaa 28,2%, Rumeenia 27%, Läti 26,6%.

Maksukoormuse muutus

Võrreldes 2008. aastaga suurenes maksude osa SKP-st kaheksas riigis, sest enamik säilitas selle ega tugevdanud eelarvet. Tõusud olid tavaliselt piiratud, aga kaks liikmesriiki torkavad silma märkimisväärse tõusuga – Eesti 3,8% ja Luksemburg 1,7%. Majandus- ja finantskriisi mõjul näitas paljude riikide maksukoormus alanemist, kus rabavaimad olid Küpros (-4%) ja Bulgaaria (-3,4%). Maksutulu vähenes üle 2,5% Lätis, Poolas, Suurbritannias ja Hispaanias.

Maksukoormus on erinev ka uute liikmesriikide lõikes, kus Ungaris (39,5%), Eestis (35,9%) ja Sloveenias (37,6%) see ületab EL27 keskmist (35,8%) ja sellest madalamaks jäävad Küpros (35,1%), Tšehhi (34,5%), Poola (31,8%), Leedu (29,3%), Bulgaaria (28,9%), Slovakkia (28,8%), Rumeenia (27%) ja Läti (26,6%).

Alates 2000. aastast on maksukoormus alanenud märgatavalt Rootsis (-4,6%), Kreekas (-4,3%) ja Soomes (-4,1%). Kolm liikmesriiki on näidanud samal perioodil suurt tõusu: Malta (6%), Küpros (5,2%) ja Eesti (4,9%). 2009. aastal Küpros vähendas maksukoormust, Malta tõstis natuke ja ainult Eesti tõstis märgatavalt.

Maksumuutused

Uute liikmesriikide maksupoliitikale iseloomulik omadus on suur sõltuvus tarbimismaksudest. Ainult Tšehhis on see alla EL-i keskmise. Kaudsete maksude (tarbimismaksude) tõus oli suurim Eestis (6,5%) ja Ungaris (1,6%) ning see on seotud käibemaksu ja aktsiiside tõstmisega. Teised käibemaksu tõstnud riigid kogesid hoopis maksutulu langust (Läti). Eriti suur vähenemine oli Bulgaarias (-3,5%), Küprosel (-2,9%), Poolas (-2,1%), Portugalis (-1,8%) ja Iirimaal (-1,7%).

Alkoholi ja tubaka aktsiisid tõusid 21 riigis, sealjuures enim Eestis (2,3% SKP-st), Tšehhis (0,6%) ning Rumeenias (0,5%). Nende osakaal langes Bulgaarias, Prantsusmaal ja Poolas.

Energiamaksude suurim tõus toimus 2009. aastal Eestis, ulatudes üle 1% SKP-st. Väike tõus oli Küprosel, Sloveenias, Portugalis ja Poolas, aga näiteks Rumeenias see vähenes ligi 2 protsendile SKP-st.

Elektriaktsiis Eestis ületas minimaalset Euroopa Liidus nõutavat 6 korda, Poolas 10 korda. Teistes riikides jäi selle osatähtsus maksutulus alla 2%, aga Eestis oli see 7% ja Poolas 9%.

Eesti ja Malta olid ainsad, kus valitsuse laenukoormus kasvas 1%, EL27 keskmine oli -4,5%. Enim vähendasid Soome (-7%), Iirimaa (-6,9%) ja Hispaania (-6,8%), samuti tegid seda meie naabrid Rootsi (-3,2%), Läti (-5,4%) ja Leedu (-6,1%).

Eesti maksud

Kaudsete maksudena laekus 2,1 miljardit eurot, see moodustas 15,2% SKP-st ja sellega olime 6. kohal. Eesti käibemaks moodustas 2008. aastal 8% SKP-st ja tõusis 2009. aastal 9,1% protsendini, millega olime Euroopa Liidus 4. kohal. Aktsiisid ja tarbimismaksud moodustasid 2009. aastal 5% SKP-st ja sellega olime Bulgaaria järel Euroopa Liidus 2. kohal. Muud maksud oli 0,1 miljardit eurot (1,1%) ja Eesti koht teises kümnes.

Otsesed maksud (tulumaks) moodustavad poole väiksema osa (7,5% SKP-st või 1 miljard eurot) kui kaudsed maksud, ja sellega olime Euroopas 20. kohal. Kõrge elatustasemega riigid on siin eesotsas: Taani, Rootsi, Soome, Suurbritannia, Belgia, Itaalia ja Luksemburg; Leedu on 25. ja Läti 23. kohal.

Sotsiaalmaksu laekus 1,8 miljardit eurot ehk 13,1% SKP-st, ja sellega olime 9. kohal. Lausa 1. kohale tulime tööandjate tasutud sotsiaalmaksude (12,4% SKP-st) osas, töövõtjate panus jäi 26. kohale.

Kokku tuli Eesti maksukoormus 13. kohale 35,9 protsendiga. Meil on kaudsed maksud tähtsamad kui otsesed maksud, mis iseloomustavad Euroopa Liidu rikkamaid riike.

Valitsus saab 68,4% maksutuludest (7. koht), kohalik omavalitsus 13,9% (7.), sotsiaalkindlustus 16,8% (21.) ja Euroopa Liit 0,9% (11.). Valitsuse eelarve tasakaal oli majanduskriisi tõttu negatiivne, aga ei langenud alla Maastricht’i kriteeriumi (0,1% 2010. aastal ja 0,6% 2011. aastal).

Nii käibemaksu kui ka aktsiiside laekumine 2008. aastal vähenes, aga tõusis 2009. aastal, mis näitab käibemaksu ja aktsiiside määra tõstmist. Kapitalimaks oli vaid 7,2% kõigist maksutuludest, mis oli liikmesriikide madalaimal tasemel.

Keskkonnamaksude osa oli 8,3% kõigist maksudest ja ületas EL-i keskmist protsendi võrra. Otsese tulumaksu alandamist on kompenseeritud sihikindla tarbimis- ja keskkonnamaksude tõstmise poliitikaga.

Eesti loobus kroonist ja sai maksutõusud

Majanduskriisil oli suur ühiskondlik hind, sest tööhõive on alanenud 100 tuhande inimese võrra ja töötus jõudis 2010. aastal 15,5%-ni, aga alaneb 2011. aastal umbes 13,9%-ni. Maksupoliitika pikem siht on nihutada tulumaksu ja tööjõumaksu koorem tarbimisele ja keskkonnale. 2010. aastal tõsteti enamikku aktsiise – alkoholi, tubaka, kütuste ja elektri pealt. Kõik aktsiisid ületavad nüüd märgatavalt Euroopa Liidu minimaalset maksumäära ja ainus erand on põlevkivi, millel on üleminekuaeg 2013. aastani. Neid maksutõuse tegi Eesti selleks, et vastata euro kasutuselevõtu kriteeriumidele.

Kui Euroopa Liiduga ühinemisel saime kaela suhkrutrahvi, siis kroonide vahetus eurodeks kujuneb meile vähemalt 3 korda kulukamaks, sest Eesti maksab hädas riikide abipaketti 149 miljonit eurot (2,3 miljardit krooni). See on 163 eurot või 2549 krooni iga kodaniku kohta, ning see reaalne raha on vaid väiksem osa suurest garantiide paketist.

Euro on tõesti kallis (paber)raha.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Pilt teksti juurde: Euroopa Liitu astumise eelsel referendumil 2003. aasta septembris toodi argumendina keskmine pension 15 763 krooni. Kuus aastat hiljem oli meie maksukoormus Euroopa keskmisel tasemel, aga pension endiselt vaid kolmandik keskmisest.

Artikkel ilmus 20. juulil 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=17164