„Ilvese autojuht” Šamrai ei olegi pankrotis 2,1 miljoni eurose võlaga

EAS-i poolt Evelin Ilvese firmale Ermamaa OÜ jäetud 0,15 miljonit eurot toetusi on pisku, kui võrrelda Toomas Hendrik Ilvese 2006. aasta valimiskampaania aegse autojuhi poolt e-maksuameti petmisest tekitatud kahjuga 33 260 486 krooni ehk 2 125 732 eurot.

President Toomas Hendrik Ilves lahkus ametist esmaspäeval, 10. oktoobril 2016. Eelneva nädala teisipäeval kell 9.30 toimus Tartu maakohtu Tartu kohtumaja saalis nr. 449 väheütleva pealkirjaga kohtuistung: võlgnik Vadim Šamrai pankrotiavalduse läbivaatamine. Selle istungi teeb tähelepanuväärseks fakt, et 2009. aastal ületas ta uudisekünnise kui „Ilvese autojuht”, kes sõidutas 2006. aasta suvel teda renditud bussiga valimisüritustele ja 2008. aasta kevadel pani toime Eesti suurima – 33,2 miljoni kroonise – e-maksuameti petmise.
Ettevõtlus ja firmade omanikuks olemine jäi Vadim Šamrai (48) jaoks poole aasta tegevuseks. Teda oli enne miljonipettust karistatud kaks korda kriminaalkorras ja kolm korda väärteo eest. Ta oli kellegi varidirektor, kui 2008. aasta alguses ostis riiulifirmad, andis neile kõlava nime ja asus nende abil maksuametit lüpsma.

Esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides teadvalt valeandmeid

tagastusnõude tekitamise ja suurendamise eesmärgil, tagastati Vadim Šamrai juhitud firmadele alusetult kokku 33 260 486 krooni. 2008. aasta jaanuari ja veebruari käibemaksu OÜ Rocca Al Mare Ehitus arveldusarvele oli 6 993 030 krooni; märtsi eest OÜ Q Autoliising arveldusarvele 7 309 000 krooni; aprilli- ja maikuu eest OÜ Tallinna Arendus arveldusarvele 9 727 456 krooni (ühe ülekandega 9 729 000 krooni); mais OÜ Kinza Grupp arveldusarvele 9 231 000 krooniehk kokku 33 260 486 krooni (2 125 732 eurot). Ebaõnnestusid katsed juunis küsida OÜ Matkabussirent arvele 9 758 895 krooni ja OÜ Dualtec arvele 9 867 085 krooni, sest ametnikud olid hakanud e-maksuameti deklaratsioone käsitsi kontrollima.
Maksuameti tarkvara tootis riigihangete sage võitja AS Webmedia (nüüd AS Nortal), millega sõlmiti 11.09.2007 väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusel leping nr 2.6-4/89 e-maksuameti rakenduste ja tugisüsteemide arendamiseks summas 112 484,50 eurot. Riigihange viitenumbriga 101604 lõpetati 31.12.2008. Kevadel oli AS Nortalilt lihthankega 106594 tellitud täiendavalt 39 944,78 euro eest lisatöö „Maksuhalduri infosüsteemide muudatuste analüüs ja realiseerimine”. See oli teadlikult jäetud tagaukse sulgemine või miljoniliste tagasimaksete ja puuduliku deklaratsioonide kontrolli parandamine.
Juulis vormistas Šamrai kõik kuus firmat ümber Tartu kodutu Ats Kadaku nimele. Majandusaasta aruannete esitamata jätmise pärast sundkustutas riik need petisfirmad oktoobrist 2011 kuni augustini 2013. Šamrai pidi saama kelleltki siseinfot Maksu- ja Tolliameti infosüsteemi tööst, sest oskas nelja firma poolt esimese tagastustaotluse otsuse järel kaks kuud hiljem KMD deklaratsiooni veelkord suuremaks „parandada” ning ilma ühegi lisakontrollita tellida SEB Panga kontodele täiendavalt üle 9,7 miljoni krooni ühekorraga. Seejärel võtta riigilt välja petetud raha takistamatult AS Tavid Tartu kontorist eurodena sularahas välja. Lõpuks jääda märkamatuks Rahapesu Tõkestamise Büroos, mis oleks pidanud jälgima kõiki üle 200 000-krooniseid ülekandeid. Jälgede varjamiseks sisestati maksudeklaratsioonide parandused Tartu Ülikooli wifi-võrgust, kus oli palju kasutajaid ja vähe maksuameti petmise logimist. Selle teadmiseks oli vaja eelinfot. Uurijad ei tuvastanud isikut, kellele sularaha-eurod edasi anti, ega saadud ka seda läbiotsimistega tagasi.
Kokkuleppemenetluse kriminaalasjas 1-09-13457 kinnitas kohus 26. oktoobril 2009. Šamraile määrati maksuhaldurile maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise ja kohtueelses menetluses tuvastamata isikute poolttoime pandud maksukelmuse tulemusel saadud vara suhtes rahapesu toimepanemises liitkaristusena vangistus kolm aastat ja kaks kuud. Lisakaristuseks oli kolmeaastane keeld töötadajuhtivatel ning raamatupidamist korraldavatel ametikohtadel.

Süüdlaselt raha tagasi ei saadud

ja ainus konfiskeeritud vara olid kolmanda isiku I. K. nimele vormistatud sõiduautod BMW 530 VIN-koodiga WBANC71070B629809 ning Mercedes Benz C220 VIN-koodiga WDB2030061F231935. Toimepandud kuritegudega oli Eesti Vabariigile tekitatud varalist kahju, ning Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus esitas tsiviilhagi summas 33 260 486 krooni, mis kuulus rahuldamisele.
Vadim Šamrai vahistati 15.04.2009 ja vabanes Tartu vanglast ennetähtaegselt 2.11.2011, katseajaga kuni 15.06.2012. Tal oli kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, mitte tarvitada alkoholi või narkootikume ja otsida töökoht 2 nädala jooksul. Alates tööleasumisest tasuda kuriteoga tekitatud kahju katteks vähemalt 2000 krooni kuus. Eesti riik oli halastanud 7 kuud ja 2 nädalat vangistust ning oli valmis ootama 1385 aastat Ilvese autojuhi poolt välja petetud raha tagasisaamist.
Sama aasta mais oli kohus osaliselt rahuldanud Šamrai hagi Põhja prefektuuri vastu kinnipidamistingimuste osas ja mõistis talle välja 140 eurot. Nõue oli esitatud 14.10.2010 summas 12 782 eurot kambri ülerahvastatuse, WC nõuetele mittevastavuse, värskes õhus viibimise mittevõimaldamise ja arstiabi mittevõimaldamise eest.
Järgmine kohtuotsus 4-15-3034 tehti 11.06.2015, kui Šamrailt mõisteti välja 20 eurot, sest ta oli jaanuaris ühes Tartu söögikohas lõhkunud baarileti klaasi, mille väärtus oli 60 eurot (väitis selle õnnetusjuhtumi olevat).

See võis olla juhus või siis mahajäänud jälg, et esimesed riiulifirmad müüs talle reformipoiss Martin Kukk, kes 6.04.2011 sai Reformierakonna peasekretäriks (kuni 15.01.2016).
Samuti võis olla juhus, et 9 kuud varem, 9. aprillil 2007, oli AS Tavid juhtide hulka saanud Meelis Atonen, tuntud reformikast majandusminister, kes sai Juhan Partsi valitsuse ministri ametist lahti riigisaladusega dokumentide sisu avaldamise eest. Tema järglane Andrus Ansip sai seitse kuud hiljem peaministriks.
Martin Kukk valiti 2015. aastal 456 häälega Tallinnas Mustamäelt ja Nõmmelt Riigikogusse ning oli Reformierakonna fraktsiooni aseesimees. Mullu 6. juulil teatas ta ootamatult omal soovil lahkumisest.
See võis olla taaskord juhus, sest 23. juulil pidi Vadim Šamrai vabanema taaskord vanglast. Viimane karistus määrati talle 26.04.2016 tuvastamata ajal ja tuvastamata kohast suures koguses dünamiit-tüüpi brisantse Fordyn lõhkeaine ning 123 g trotüüli omandamise ning selle hoidmise eest elukohas alates 2014. kevadest. Kokkuleppemenetlusega karistati teda kolmeaastase vangistusega, millest koheselt tuli ära kanda üheksa kuud, alates kahtlustatavana kinni pidamisest 23.10.2015. Teda reetis kinnipidamisele eelnenud päeval toime pandud vägivald temaga 2006. aastast koos elava I. K. vastu, keda oli löönud rusikaga vastu pead (vasakul põsel tekkis hematoom) ja visanud telefoniga vastu rinda. Menetluskuludena mõisteti temalt välja 9055 eurot.

Viimase vanglast vabanemise järel soovis Šamrai pankroti abil vabaneda võlgadest

02.08.2016 kohtumäärusega 2-16-5412 määrati pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistung just 4. oktoobriks. Sellel kohtuistungil esitas ta avalduse, et loobub enda esitatud pankrotiavaldusest. Riigil tuli kanda 397 eurot ajutise pankrotihalduri Olev Kuklase töötasu ja kanda menetluskulud. Optimistliku arvestusega on ta siiani riigile tasunud kuni 6000 eurot ja siseinfo valdajana äkki leidnud ka viisi vabaneda 2,12 miljoni euro nõudest. Kuidas muidu leidis kohus 6. oktoobril, et pankrotimenetluse sai lõpetada avalduse tagasivõtmisega?
Massimeedia kiusab trahviriigis järjekindlalt kiiruseületajaid, roolijoodikuid, elatisvõlglasi ja muid väheolulisi õigusrikkujaid (poeröövel Beebilõust), kuid taibuka miljonipettuse teostaja oli unustatud eelnevad seitse aastat. Ametnikud lasid pettust võimaldanud tarkvaratootjal AS Nortal võita järgmisi e-Maksuameti hankeid ning Riigikogu kantselei tellis sügisel valimiste infosüsteemi arenduse 2020. aastani. Maksuameti petmisest jäi jälg pangakontole, valimiste salajasuse tõttu häältega mängimisest jälgi ei jää.

[esiletõsted]
Maksupettusega kaotatud raha 2,12 miljonit eurot ootab riik tagasi 3396. aastaks.

Ilma inimkontrollita 9 729 000-kroonise pangaülekande teinud e-Maksuameti tarkvara tootis AS Webmedia, praegune AS Nortal, kuhu asus tööle ametist lahkunud Maksu- ja Tolliameti juht Marek Helm.

Artikkel ilmus 22.02.2017 ajalehes “Kesknädal” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=28306