Kolme aastaga 112 000 töökohta vähem

Valitsus likvideerib töötust, aga ei loo töökohti

Kui kuulda või lugeda teateid töötute arvu vähenemisest Eestis, siis see on ainult propaganda, sest muutus ei ole toimunud töökohtade arvu suurenemise tõttu. Eestis on kolme aasta madalaim tööhõive ja tipptasemega võrreldes on 102 078 sotsiaalkindlustusega töötajat vähem.
Eesti tööhõive tippaeg oli 2008. aasta juuni lõpul, kui Haigekassa andmetel oli sotsiaalkindlustusega töötajaid 676 427. Teatavasti järgnes sellele ametlik majanduskriis 2008. aasta III kvartalist ning töökohtade arv hakkas järjekindlalt vähenema (vt. graafikul sinine joon). Kui 2008. aasta septembri lõpul oli veel 676 296 töökohta, siis 31. detsembris oli neid alles 658 079 ehk 18 217 vähem.

Eesti tööhõive ja registreeritud töötute graafik näitab, et alates 2008. aasta septembrist on toimunud töökohtade arvu järjekindel vähenemine (mõõtkava vasakul, sinine joon) ja töötus on läbi teinud suure tõusu (mõõtkava paremal, punane joon). Andmed: Haigekassa ja Töötukassa. Graafik: Virgo Kruve.
Eesti tööhõive ja registreeritud töötute graafik näitab, et alates 2008. aasta septembrist on toimunud töökohtade arvu järjekindel vähenemine (mõõtkava vasakul, sinine joon) ja töötus on läbi teinud suure tõusu (mõõtkava paremal, punane joon). Andmed: Haigekassa ja Töötukassa. Graafik: Virgo Kruve.

Hoolimata uue sotsiaalministri Hanno Pevkuri tööst, jätkus tööhõive langus ja kasvas töötus. Uus töölepinguseadus oli kehtinud ainult 9 kuud, kui märtsis 2010 jõudis registreeritud töötus nelja aasta kõrgeima tasemeni (95 087) ja töökohtade arv madalaimale tasemele (568 677).

Selgeks valetamiseks kujunes 2009. aasta juunis Isamaa ja Res Publica Liidu antud lubadus luua 50 000 töökohta, sest tegelikult jäi järgneva 12 kuuga vähemaks 49 436 töökohta (alles 572 444) ning registreeritud töötus suurenes 8902 võrra ehk 81 050 töötuni (vt. graafikul punane joon).

Võitlus töötutega

Töötukassa andmetel saavutas töötus tipptaseme 25. märtsil 2010, kui oli registreeritud 95 244 töötut; tööjõu arvuks hindas Statistikaameti 650 000 ja töötuseks arvestati 14,6%. Tuleb rõhutada, et aasta varem omasid täiendavalt Haigekassas sotsiaalkindlustust 26 427 inimest, aga Statistikaamet ei lugenud neid tööjõu hulka. Statistikaamet arvestab töötajatena alates 16-aastastest kuni pensioniealisteni. Kahe ametkonna andmete erinevus on 3,9 protsenti.

Töötukassas arvelolek tehti Pevkuri tulekuga ametnike poolt raskemaks ja selletõttu pole registreeritud töötus kasvanud samapalju, kui vähenes töökohtade arv. 31. märtsil 2011 oli Eestis töökohtade madalaim tase ehk 564 529 Haigekassa sotsiaalkindlustusega inimest, mida on 111 898 inimest vähem kui oli tippajal – 30. juunil 2008.

Pevkur ei tea olukorda

Sotsiaalminister Pevkur teenib iga kuu neljakordset keskmist palka, aga tema ametiaja jooksul alates 23. veebruarist 2009 ei ole toimunud muud kui sotsiaalkindlustusega töötajate arvu vähenemine 70 910 inimese võrra (märts 2009 kuni märts 2011) ja samal perioodil registreeritud töötute arvu kahekordistumine ning siis varasemale tasemele tagasi langemine. Võimalik, et praegune valitsus ei saa või ei taha tegelda töötute probleemiga. Sotsiaalministeeriumi peamine tegevus on olnud sotsiaalsete töökohtade mõnitamine ja ebapädevate andmete alusel pressiteadete koostamine. Näiteks 15. veebruaril 2011 koostas Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik järgmise teate: „Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on olukord Eesti tööjõuturul viimase aasta jooksul paranenud – kui möödunud aasta esimeses kvartalis oli Statistikaameti andmetel hõives 553 600 inimest, siis neljandaks kvartaliks oli see arv tõusnud ligi 593 000-ni, ehk töötamas on pea 40 000 inimest rohkem kui eelmise aasta alguses.” Tegelikult oli Haigekassa andmete järgi IV kvartali lõpul, 31. detsembril 2010 vähem 2744 töötajat kui I kvartali lõpul, 31. märtsil.

Pressiteadete koostamisele ei eelne narko- ega alkotesti, ja nii võibki üldsus järjepidevalt saada propagandistlikke teateid, et tööturu olukorra paranemist näitab registreeritud töötute arvu vähenemine. 10. augustil 2011 koostati Töötukassas pressiteade „Registreeritud töötute arv langes alla 50 000″, milles kinnitati, et töötute arv jõudis tagasi 2009. aasta märtsi tasemele. Jäeti aga ütlemata, et tööhõive ei ole suurenenud.

Mitte kusagilt ei paista valitsusliidu ideid, kuidas juurde luua 61 088 töökohta ja jõuda tööhõivega 2009. aasta märtsi tasemele. See tundub täieliku unistusena, et Eesti tööhõive kasvaks 102 078 inimese võrra ja jõuaks 2008. aasta juuni tasemele. Sotsiaalministrile on alates 2009. aastast makstud palka 1 293 516 krooni, aga vastu oleme saanud ainult eelpool tsiteeritud ebapädevaid pressiteateid. Oleks aeg hakata töötute arvu vähendamise nimel võitlemise asemel rääkima loodud töökohtadest ja tööhõives osalevate inimeste arvust.

[esiletõste] 2008. aasta juunis oli Eestis 676 427 töökohta. Märtsis 2011 oli Eestis 564 529 Haigekassa sotsiaalkindlustusega inimest, mida on 111 898 vähem.

VIRGO KRUVE, MTÜ Eurosaadik

Artikkel ilmus 14. september 2011 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=17480

Add a Comment

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga