Reformierakondlik muundatud tõde
Riigiprokuratuuri otsus lõpetada Reformierakonnale „annetamise” skeemide uurimine oli ettearvatav – ükski ametnik ei hammusta teda toitvat kätt ja valitsuskriis pole riigiasutuste huvides.
Kriminaalasja nr 12700000071 lõpetamise määruses kirjutas Heili Sepp 15. oktoobril, et „tunnistajate kahtlustamiseks või süüdistamiseks valeütluste andmises alus puudub”. Seega olid Silver Meikari ja teiste tunnistajate väited tõesed, kui nad rääkisid enda osalemisest teadmata päritoluga sularaha vormistamises erakonnaliikmete annetustena.
Rohkem kui neli kuud kestnud uurimise lõppdokumendis kirjeldatakse süsteemi, mille järgi parteile annetajateks said inimesed, kel puudusid selleks soov ja rahalised vahendid.
Nii saabki lugeda, et enne „annetamist” samas väärtuses sularaha oma kontole sisse maksnutel või sõbralt/sugulaselt ülekande saanutel oli seifis/teisel kontol/kapis/teisel pangakaardil või pere eelarves kuni paarsada tuhat krooni vaba raha, mille nad siis Reformierakonnale viisid.
Pika ajavahe tõttu polnud objektiivsete tõendite kogumine enam võimalik, ja menetlus lõpetati.
Muundatud tõde
Silver Meikari tõde erines Kristen Michali tõest. Esimene väitis, et annetas Kalev Lillo käest saadud raha erakonnale, teine väitis need tema valimiskampaania kuludeks (22.05.2012 ETV „AK” kell 21).
Ülekuulamisel eitasid Kristen Michal, Kalev Lillo ja Priit Kallakas kahtlustusi annetusskeemides osalemises, Kalle Palling aga keeldus ütluste andmisest. Kahtlustatav Michal on justiitsminister ja tema jätkamist kaitses põhiseaduse § 101, mis ütleb: „Vabariigi Valitsuse liiget saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.” Michal teadis, et parlamendi enamus lepib muundatud tõega ega lase menetlust süüdistuse esitamiseni viia.
Tõe ja vale kõrvale on tekkinud reformierakondlik muundatud tõde. See on olukord, milles sisalduvad tõe riismed (annetuse teinute nimed), kuid kõik ülejäänu on vale. Selles kahtlemine toob kaasa isiku ründamise ja tema usaldusväärsuse languse, nagu koges Silver Meikar.
Aga see võib viia ka kohtuhagini, nagu juhtus ajalehega „Äripäev” pärast seda, kui oli kirjutanud OÜ Fidenter poolt Reformierakonna propagandatrükiste väljaandmisest. Kuigi suurem osa väidetest olid tõesed, siis väiksegi osa kohtus valeks tunnistamine tähendab muundatud tõe kõnelejate meelest kohtus võidu saavutamist.
Ajaleht uurib, puurib ja süüdistab
„Äripäeva” peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi kirjeldab 21. oktoobri artiklis „Vale abil võimu küljes” olukorda, kus „nad [s.t Reformierakond] üritasid veenda kohut, et Äripäev ei esitanud erakonnale küsimusi nende salapärase äripartneri Fidenter kohta”.
Reformierakond sai alles kohtusaalis teada, et toimetuse käsutuses oli valet paljastav salvestatud intervjuu ja et nad ise, s.o reformierakondlased, olid esitanud kohtule muundatud tõde.
„Äripäev” pani üles lõksu – ei avaldanud kohe kogu infot, mida teadis, – ja Reform läkski lõksu.
Võib kindel olla, et Meikari ja Fidenteri ümber toimunu on praeguseks lõppenud ning muundatud tõde päästab Reformierakonda ka edaspidi.
Artikkel ilmus 31. oktoobril 2012 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=19787