Reformierakonna skandaalid muutuvad ministrite umbusaldamiseks
Eesti poliitikas ei jäeta kasutamata ühtegi juhust, et skandaali tekitada. Peamine on valitsus kriisiseisundisse suruda ja opositsiooni ideepuudust varjata ministritele umbusalduste esitamisega.
Mida suuremad on probleemid Reformierakonnas, seda vihasemalt rünnatakse valitsust. Hanno Pevkur sai Reformierakonna esimeheks 7. jaanuaril 2017, aga teatas 11 kuud hiljem, et soovib juba jaanuaris korraldada erakorralise kongressi, kus toetada järgmise esimehe valimisel Kaja Kallast. Aasta lõpus selgus, et Pevkuri mainekujundus maksis erakonnale 6000 eurot kuus, ja aasta lõppes suure võlaga. Valimistel ei saavutatud loodetud edu Tallinnas ning Eestis jäädi Keskerakonna ja valimisliitude järel kolmandaks 113532 häälega.
Käesolev aasta algas suure ämbriga – Pevkur palkas Riigikogu aseesimehe nõunikuks Rein Langi ja teatas, et tolle töö hulka kuulub erakonna valimisprogrammi koostamine. Seda kritiseeris isegi opositsioon.
Pole üllatav, et selle varjutamiseks algatati 10. jaanuaril umbusaldus minister Kadri Simsoni vastu, millest esmakordselt oli räägitud 12.12.2017. Umbusaldust toetas 44 ja vastu oli 49 saadikut.
Eelmisel nädalal tõusis teemaks justiitsminister Urmas Reinsalu umbusaldamine, sest minister oli kommenteerinud 104 inimese kirja, milles tauniti Tiit Ojasoo määramist vabariigi aastapäeva lavastajaks, võrdlusega „kanakarja kambakas“ ning kahetses oma varasemat avaldust naistevastase vägivalla teemal (16.01.2018). Mõnest lausest paisutati suur skandaal. Reinsalu arvamusega samal päeval kommenteeris Reformierakonna auesimees Siim Kallas ERR-is „oma ammust ideed kinnisvaramaksu kehtestamisest kohalike omavalitsuste tulubaasi kasvatamiseks kui osa maksupaketist, mis vajab laiemat arutelu.“ Päev varem oli uudis: „Justiitsminister Urmas Reinsalu nimetab Kaido Kama eriuurijaks, kes hakkab koostama raportit kunagise VEB fondiga seotud küsimuste kohta.“ Reformierakond ei saa lubada VEB-fondi järjekordset uurimist, ja nii tuleb rünnata sellise mõttega ministrit. Lisaks matab umbusaldus uudistega Siim Kallase „ammuse idee“ kinnisvaramaksust.
Ministrite vahetused
Tänaseks on Jüri Ratase valitsuses toimunud 10 ministrimuutust 428 päeva jooksul. Samapalju vahetusi oli Andrus Ansipi teises ehk Pronksiöö valitsuses, mis oli võimul 1463 päeva (2007 kuni 2011). Ansip viskas masu süvaperioodil valitsusest välja 3 sotsiaaldemokraati: Jüri Pihl, Ivari Padar ja Urve Palo. Nende kohtadele toodi Marko Pomerants, Jürgen Ligi või liideti vastutusala Partsi ministeeriumiga. Algusest lõpuni oli peale Andrus Ansipi 7 ministrit: justiitsminister Rein Lang, välisminister Urmas Paet, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, kaitseminister Jaak Aaviksoo, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Skandaaliga vahetati Maret Maripuu välja Hanno Pevkuriga (puuetega inimeste toetuste IT-süsteem ei toiminud). Regionaalminister Vallo Reimaa tõmbekeskustel põhinev haldusreform ei leidnud toetust erakonnas, ning asemele toodi Siim-Valmar Kiisler. Ministreid ei kukutanud majanduskriis, rekordiline tööpuudus, väljaränne välismaale, eurokriis-EFSF, pensioniea tõstmine, töölepinguseaduse muutmine, Estonian Air või Vabadussõja võidusamba ehitamine esialgsest üle 60 miljoni krooni kallimalt. Seda valitsust soosis ajakirjanike poolehoid.
Praeguse Jüri Ratase valitsuse suurim ministrite vahetumine tuli muutustest Isamaa ja Res Publica Liidus, kus erakonna suurkogu järel kutsuti valitsusest tagasi kaitseminister Margus Tsahkna, keskkonnaminister Marko Pomerants, rahandusminister Sven Sester ning asemele nimetati Jüri Luik, Siim-Valmar Kiisler ja Toomas Tõniste. Keskerakond oli juba varem kaotanud mõlemad venekeelsed ministrid. Maaeluminister Martin Repinski 3 nädalaga seoses temale kuuluva kitsefarmi toodangu päritoluga ja alla 7 kuuga riigihalduse ministri Mihhail Korbi. Nende asemele nimetati Tarmo Tamm ja Jaak Aab. Korbi süüdistati ka katses ajakirjaniku artiklit mõjutada ning EALL kuulutas ta pressivaenlaseks 2017. See oli otsitud ettekääne, sest aastaid varem ei lubanud peaminister Taavi Rõivas valitsuse pressikonverentsile Tallinna Televisiooni, ning sellest skandaali ei tulnud.
[fotoallkiri] Mõne nädala tagune majandusminister Kadri Simsoni umbusaldamine toimus vaid selleks, et varjutada Reformierakonna skandaale. Fotol hetk umbusaldushääletusest. Minister Simson koos
keskfraktsiooni liikmete Anneli Otti, Heimar Lenki ja Vladimir Velmaniga. Foto Scanpix
Artikkel ilmus ajalehes “Kesknädal” 24.01.2018
http://vana.kesknadal.ee/est/uudised?id=29974