Seitse paberilehte, mis maksavad miljoneid

Rahvusliku leppe allkirjastamine seisab ees esmaspäeval, 20. oktoobril. Mitmeid kuid kestnud ettevalmistused ja kirjatöö peaks koostajate väitel andma Eesti ühiskonnale suunised järgmise kümnendi eduks. Senine kokkulepe põhiseaduse näol on justkui muudetud tarbetuks.
Enamusel riikidest kehtib siseelu korraldamiseks ülimuslik lepe ehk põhiseadus. Ka Eesti põhiseaduses on sätestatud riigi ja kodaniku suhted, nende vastastikused õigused ja kohustused. Praegune põhiseadus jõustus 3. juulil 1992. a ja selle kiitis heaks hääleõiguslike valijate enamus ehk Eesti Vabariigi kõrgeim võim – rahvas.
Käesoleva aasta alguses käis transiidiga tegelev ärimees Aadu Luukas välja uue rahvusliku leppe idee. Ühiskonna probleemidele viitavad terminid “kaks Eestit” või “ühiskond on kreenis” olid selleks ajaks jõudnud meedias vastukaja ning omaksvõttu pälvida. Poliitikat tehes aga tuleks kindlasti eristada sõnumit ning selle esitajat. Antud juhul asus ühiskonda tervendama kõige suurema sissetulekuga ärimees, kellel poleks põhjust muretseda oma heaolu pärast. Seatud eesmärgid olid aga paljulubavamad kui poliitikute julgeimadki märtsilubadused. Kas tegemist oli altruismi või sooviga rikaste-vaeste lõhet ühiskonnas kuidagi heastada? Või sooviga pääseda ajalooraamatusse rahva lepitajana?
Aprillis moodustati Ühiskondliku Leppe Sihtasutus, mille peamiseks eesmärgiks saigi võimalike allakirjutajate selekteerimine ja leppe teksti valmistamine. Alguses suure poolehoiu saanud ettevõtmine muutus aja möödudes aina vastuolulisemaks. Suurenes nende hulk, kes kahtlesid selle vajalikkuses, osalejate sobivuses ning pädevuses või programmi tulemuslikkuses. Riigilt saadud poole miljoni eest sai Ühiskondliku Leppe Sihtasutus rentida bürooruumid Ühispanga peamajas ja asuda viie töötajaga lepet koostama. Et lisada usaldusväärsust, võeti kampa ka teadlasi, keda seni oli poliitikute poolt hurjutatud ja riigi juhtimisest võimalikult kaugele püütud hoida. Vastuolusid ei tulnud kaua oodata, kui Siim Kallas kuulutas allakirjutamiseks valmis oleva ja ülikooli rektorite koostatud teksti mittesobivaks ja ühe nädalaga asendatavaks. Väljavaade alternatiivse teksti koostamisest ajas liikvele ka teised parteid ning lisaks Reformierakonnale teatasid oma rahulolematusest Res Publica ning Keskerakond. Viimane soovis lepet täiendada omapoolsete ettepanekutega. Antud olukorras ei pruugi olla eriline selgeltnägija, et näha kogu senise töö nurjumist. Ilma suurparteide heakskiiduta pole lepe siduv praegusele ega isegi mitte järgmisele valitsusele. Lisaks teatas sihtasutus möödunud nädalal vajadusest saada jällegi pool miljonit, et dokumendi allkirjastamine lõpule viia.
Esmaspäeval teatas peaminister Parts omapoolses pöördumises, et lepingus peaksid osalema tööandjad ning töövõtjad ja sisalduma nõue hariduskulutusi suurendada, hoida käivitunud iibeprogramme ja karistusi mitte kergendada. Kõik need nõuded kajastusid Res Publica Riigikogu valimislubadustes “heale õpetajale hea palk” või “kehtestame nulltolerantsi”. Nende nõuete täitmise puhul oleks ta nõus alla kirjutama.
Selline viimasel tunnil ja ultimatiivses vormis tingimuste esitamine ei pruugi meeldida praeguse teksti koostanud teadlastele, kelle nädalate ja kuude pikkusele tööle poogib tipp-poliitik kaheminutilise raadioteatega uusi ja kulukaid eesmärke.
Lepingu allkirjastamiseni on jäänud loetud päevad, kuid üsna suure tõenäosusega koostatud teksti ei muudeta ning allkirjad annavad vähetuntud osalejad. Poliitilised suurjõud lähevad vaidlema, kelle ettepanekud peaksid arvesse minema, või sihtasutus loobub ja annab ajapikendust muudatuste tegemiseks.
Ühelgi juhul ei ole lepingul aga seda selgust, mis oli 14. septembri referendumil ja lepe on kui lapitekk, kus läbisegi majanduslikud ja poliitilised eesmärgid. Ja ebaõnnestumise järel võib jällegi süüdistada poliitikuid kelle althüppamine viis üksmeele kadumiseni.
Miljoneid maksma läinud dokument on aga kindlasti üks kallimaid kirjatöid meie banaanivabariigis.

Ilmus 15. oktoober 2003 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=3226