Soovitus valida Donald Trump
3. novembri valimistel on Eestile kasulik valik Donald Trump ehk senise kursi jätkumine. Demokraadid ja Joe Biden tähendab võitu sõjatööstusele ja globaliseerumisele.
Ameerika Ühendriikides on rikaste võim ehk plutokraatia. 50 % vaesemate inimeste käes on umbes 2 protsenti kogu riigi eraisikute rikkusest (2010 seisuga). Suurem osa rikkusest on koondunud 1 protsendi ülirikaste kätte ja 10 % rikkamate käes oli 72 % rikkusest.. Sellega on tegemist ebavõrdseima riigiga suurte riikide seas, mis on lääneliku valitsemiskorraga. Näiteks Prantsusmaal omas 50 % vaesematest inimestest 4 % kogu rikkusest.
Ameerika Ühendriikide poliitikas saab osaleda ainult väga rikas inimene, kellel endal on palju raha ja seeläbi ligipääs meediale ning valijatele. Poliitik tehakse sarnaselt tootele, kus arvestatakse valijate eelistusi ehk mida küsitlused näitavad. Seejuures võib küsitlus olla iseennast täitev ennustus, kus küsitakse vastuseid soovitud tulemuse saamiseks. Meenub raamatus “Jah, härra peaminister” olnud episood, kus Bernard andis kohtustusliku sõjaväeteenistuse kohta nii jah kui ei vastuse sõltuvalt talle esitatud küsimustest ja nende järjekorrast.
Praegune president Donald Trump on hea valik USA mõjujõu kahandamiseks Euroopas ja Aasias. Tema suurim kasu Eestile ja maailmale on uute sõdade algatamata jätmine. Euroopas on loota sõdurite väljaviimist, mitte uute riikide koloniseerimist, nagu üritas Barack Hussein Obama teha Süürias. Samuti on USA väed lahkunud Iraagist ja Afganistanist, kuigi okupatsioon ei ole täielikult lõppenud. Praegune demokraatide kandidaat Joe Biden lubas rohkem sõdureid Baltikumi ja Poola, mis tähendab Eestile rohkem rohelisi mehikesi, keda tuntakse varjunimega liitlased. Ilmselt võiks ka Jossif Stalini ajal baasidesse toodud sõdureid nimetada liitlasteks, sest pidid ära hoidma Saksamaa ja Hitleri armee edasitungi naaberriikidesse.
Praegune president Donald Trump on vastand globaliseerumisele. Tema loosung eelmistel valimistel oli, et teeme Ameerika suureks. See tähendas USA enda firmade ja tootmise taastamist, vähem odava tööjõuga riikides tootmist. Samamoodi on globaliseerumise vastane tema lubadus Mehhiko piirile tara ehitamisest, et piirata ebaseaduslikku immigratsiooni ehk odava tööjõu sissetoomist. USA suhted teiste riikidega on halvenenud, ennekõike Hiinaga, mis on muutunud asjade tootjast nende leiutajaks. Näiteks uue põlvkonna 5G Huawei seadmeid blokeeritakse just oma tootjate turuosa säilitamiseks ja turvalisuse küsimus on teisejärguline. Samasugune turvarisk on ka läänelikes riikides toodetud seadmetega, millele on ligipääs nende riikide julgeolekutel.
Praegune president Donald Trump on rahvusriikidele kasulik, sest piirab immigratsiooni. Varasemad presidendid soosisid vaestest riikidest inimeste sissetoomist, sest nii pidid nemad pääsema demokraatiasse. Barack Hussein Obama päästis valla Süüria kodusõja, mille järel miljonid inimesed pagesid põgenikena Jordaaniasse, Liibanoni ja Türki. Tekkis organiseeritud inimkaubandus, et pagulasi vedada läbi Balkani Euroopa Liitu, sealsetesse rikkamatesse riikidesse. Kui II maailmasõja järel tulid türklased Saksamaale ehitajateks, siis Obama ajal veeti pagulasi sotsiaaltoetuste saajateks, sest tööjõu puudust riikides ei olnud. Ametlikult on kõigis pagulasi saanud riikides tööpuudus ehk ilma töökohata inimesed. Demokraadid on rahvaste segamise toetajad, et noored saaksid segaperesid luua õpingute kõrvalt(miljon last Eures projektiga), tuua järgi oma pereliikmed ja majandusliku vaesuse eest põgenejad muutuksid ideoloogilise põhjendusega inimõiguste otsijateks.
Kui peaks juhtuma Joe Bideni võit, siis USA hakkab jälle liituma rahvusvaheliste organisatsioonidega, millest Trump ajal välja astuti, puhkevad sõjad demokraatia levitamiseks ja inimõiguste kaitsmiseks, keskpankades juurde trükitud raha jagatakse pööblile töökohtade asemel, rahvuslust hakatakse piirama ja soosima multikulti maailma. Siseriiklikult tekkib vastuseis valimiste tulemusega leppimisele, sest Donald Trump on öelnud lause, et ausatel valimistel ta ei saa kaotada. Oma toetajaid on selleks ka häälestatud, rääkides kirja teel valimise ebaturvalisusest ehk valimiste võltsimisest.
Eelmistel valimistel 2016. aastal suutis Eesti kiiresti ümber orienteeruda, reformierakondlik Taavi Rõivase valitsus asendati opositsioonist tulnud Jüri Ratase valitsusega, sest senised juhtpoliitikud olid uskunud Hillary Clintoni võitu. Kui mustanahalise mehe(Obama) valisid inimesed presidendiks, siis endise presidendi naist mitte. Seekord on valik 2 vana valgenahalise mehe vahel