USA presidendi valimised: televäitlus ei otsusta midagi

USA presidendi valimisteni on jäänud 6 päeva ja demokraatide kandidaat John F. Kerry ning vabariiklaste kandidaat George W. Bush on pidanud maha kolm teledebatti. Võib tunduda üllatav, kuid kokku neli ja pool tundi vaidlemist on olnud nende ainus silmast silma kohtumine selles presidendivalimise kampaanias.

Esimene debatt oli 1. oktoobril Eesti aja järgi kell 4.00 ning keskendus välispoliitikale. Debati formaadi järgi ei tohtinud kandidaadid otse üksteise poole pöörduda ja küsimusi esitas saatejuht. Suurt vastukaja tekitasid detailideni kokku lepitud tingimused alates temperatuurist laval kuni kandidaatide vahelise vahemaani. Bush õigustas minekut Afganistani ja Iraaki oma terrorismivastase sõja käigus. Kerryle heitis ta ette liigset meelemuutust, kasutades Kerry sagedasti kasutatud tsitaati: „Tegelikult ma hääletasin 87 miljardi eraldamise poolt (Afganistanile), enne kui ma selle vastu hääletasin.” Vaatajad pidasid Kerry argumente ja esinemist veenvamaks ning senaator vähendas märgatavalt oma 12-protsendilist mahajäämust küsitlustes.
6. oktoobril väitlesid asepresidentide kandidaadid John Edwards ja Dick Cheney. Kuigi ajaloost on teada valimisi, kus edukas esinemine on andnud esinumbrile toetust juurde, siis seekord peeti väitlust tasavägiseks. Vastastikustest torgetest jäid meelde vanad süüdistused Dick Cheney ja tema endise firma Halliburtoni seoste kohta. John Edwards aga pidi selgitama oma kunagist maksude optimeerimist läbi maksuvabade firmade.
9. oktoobril toimus Bushi ja Kerry teine 90-minutiline debatt. Seekord sai küsimusi esitada ilma eelistusteta stuudiopublik. Eelnevalt tuli oma küsimused paberile kirjutada ja siis need otse-eetris esitada. Saatejuht oli moderaatoriks, kes otsustas, milline küsimus kellele läheb. Reeglite järgi oli tal õigus jutt katkestada, kui inimene peaks kirjapandust kõrvale kalduma. Kuigi räägiti ka sisepoliitikast töökohtade ja sotsiaalkulude näiteil, jäi endiselt kuumaks teemaks Iraagis toimuv. Seekord eelistasid televaatajad samuti Kerryt ning kandidaatide toetust gallupites loeti võrdseks.
14. oktoobril toimus kolmas ja viimane 90-minutiline kandidaatide väitlus. Jällegi oli küsimisõigus moderaatoril ja teemaks sisepoliitika. Bush nägi tervishoius probleemi turujõudude puudumises, kus teenuse ostja ei saa kaasa rääkida. Debati järel ilmusid süüdistused tema kava kohta anda erakätesse meditsiinirahade haldamine. Kerry juhtis tähelepanu kahe triljoni dollarisele augule pensionifondides ning keskpanga juhi Greenspani ütlusele, et „ei pea võimalikuks praegust pensionitaseme säilimist”. Presidendi eelmise aasta maksukärped tituleeriti ühele protsendile Ameerika rikkaimatele maksusoodustuse andmiseks.
Kerry sõnas: „Mina toetan keskklassi. Bushil oli eelarves ülejääk, kuid ta kulutas selle ära.”
Debati järel saime teada, et järgmise aasta eelarveauk on hea uudisena väiksem, kui kardeti (512), kuid ikkagi üle 480 miljardi dollari. Eesti aastane riigieelarve on ligikaudu 3,4 miljardit dollarit.
Kerry süüdistas presidenti ka üle miljoni töökoha kaotamises. „11 eelnevat presidenti, nii vabariiklasi kui demokraate, kellel oli majanduskriise ja sõdu, ei kaotanud töökohti.”
Bush veeretas süü Clintonile: „Kuus kuud enne minu tulekut börs langes, tuli seisak ja kaotasime üks miljon töökohta. Praeguseks oleme majandusseisakust üle saanud.”
Immigratsiooni- ja sisejulgeoleku küsimustes oli riigipiiri turvalisusest tulenevaid erimeelsusi.
Bush: „Piirid on paremini kaitstud kui siis, kui ma olin Texase kuberner.”
Kerry: „Päevas tuleb 5000 inimest üle (Mehhiko) piiri.”
Bush: „Ma ei jäta kunagi meie riigi julgeoleku eest otsustamist teistele riikidele (ÜROs) otsustada.”
Kerry: „Ma pole kunagi öelnud, et jätan selle kellegi teise otsustada.”
Kerry majandusest: „Lõhe rikaste ja vaeste vahel kasvab, alampalk pole tõusnud seitse aastat. Senat ei taha seda isegi mitte hääletada, rääkimata tõstmisest.”
Usul on Bushi elus suur roll ning ta palvetab tihti: „Mulle meeldib, kui minu eest palvetakse. Kuidas ma seda tean? Ma lihtsalt tunnen seda. Ma usun, et jumal tahab kõigi vaba olemist. See on minu välispoliitika osa. Tahan iga afgaani vabadust. Usk on osa minust.”
Kerry: „Austan kõike, mis ta ütles.”
18. oktoobri International Herald Tribune´is ilmus Maureen Dowdi lugu konservatiivsetest piiskoppidest, kes on endise altaripoisi (Kerry) poolt hääletamise nimetanud patuks, mis nõuab kahetsemist.
11. septembri rünnakute järel tahab Kerry rahvast ühendada. Talle meeldis Bushi kõne vahetult pärast rünnakut, kui too ütles, et pole vabariiklasi ega demokraate, on vaid ameeriklased. „Ma pole aga varem näinud sellist eraldatust kui nüüd. Ma püüan leida ühist alust, see teeb ameeriklased tugevaks.” Ka selles väitluses sai Kerry televaatajatelt parema hinnangu.
Debattide järel on Bushi ja Kerry toetus endiselt võrdne, kui arvestada võimaliku veaprotsendiga. Paljud demokraadid ei saa sellest aru, sest Kerry oli kõigil kolmel teledebatil parem. 2. novembril valib ameerika rahvas omale 538 valijameest, kelle häältest sõltub seejärel presidendiks saamine. Eelmistel valimistel aastal 2000 tegid lõpliku otsuse üheksa Ülemkohtu kohtunikku, kes häältega 5:4 andsid Florida hääled ja ühes sellega presidendikoha George W. Bushile.

Ilmus artiklina ajalehes Kesknädal 27. oktoober 2004
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4586