Vabariigi Valimiskomisjoni ja Reformierakonna e-valimised on võltsitavad

Eesti Reformierakond kasutas sisevalimistel e-hääletamist, kus sai petta. Pärast on väidetud, et see oli täiesti erinev riigi korraldatud e-valimistel kasutatud süsteemist. Kirjutasin järgneva artikli, et näidata täpselt samasugust petmise võimalust ka Eesti riigis läbi viidud e-valimistel.

Reformipartei tõi klikivalimiste ohud välja

Reformierakond tegi Kristiina Ojulandi ja teiste oma erakondlaste e-valimiste väärkasutuse juhtumiga väga lihtsaks viitamise mitmele elulisele probleemile. Kui ma tahan hääletuse tulemust mõjutada (=võltsida), annaksin Valimiste Võltsimise Komisjonile (VVK) korralduse manipuleerida nimekirjadesse kantud inimeste andmetega, saada enda valdusse ligipääs nende paroolidele ning hoolitseda, et valimissüsteemiga toimetaksid vaid lojaalsed inimesed.
Kõige turvalisem süsteem on suletud süsteem, sest seda on häkkeritel raske rünnata. Samuti jätaksin ennast kõrvale igasugusest vastutusest aususe ja turvalisuse küsimustes ehk suurimad turvariskid jääksid valija arvutisse ning tema enda kanda. Avalikkuse silme all oleks valimiskastiga raske manipuleerida, mistõttu eelistaksin kaughääletust kirja (posti) või arvuti teel.

Vaatlejate silme eest peidetud valimised

Eestis on e-valimised vabatahtlik valik nagu alkoholi ja tubaka ostmine, et nende aktsiiside läbi rahastada võimul olevat ansipismi.

Vabariigi Valimiskomisjon tagab jaoskondades hääletamise ning seal toimuvaga võib üldjoontes rahul olla, sest 625 jaoskonnas pole tõsiseid valimisrikkumisi leitud. Üksiku jaoskonna mõju on piisavalt väike, et lõpptulemust kallutada.

Kuid e-valimised toimuvad ühes hiiglaslikus üle-Eestilises jaoskonnas, kus personali on samapalju kui tavalises linna valimisjaoskonnas ning hääletamiskast virtuaalsena arvutis ehk vaatlejate silmade eest peidetud. Selle mõjutamine annaks võimsama tulemuse kui sadades jaoskondades inimeste äraostmine, mis tuleks täiesti kindlalt välja, sest kõik ju pole müüdavad.

E-valimiste komisjoni liikmed on alates e-valimiste algusest 2005. aastal näinud kõige vähem vaeva salajaste, vabade, võrdsete, läbipaistvate, usaldusväärsete ja turvaliste e-valimiste loomisega. Minu arvates on nad võhiklusest või teadlikult loonud olukorra, kus ebaturvalisust on kergem tõestada kui ausust ja turvalisust. Infotehnoloogia ja valimiste puhul tuleb aga lähtuda eeldusest, et tõestatud peab olema turvalisus ja ausus, mitte nende ebaturvalisus. Tuleb eeldada, et valimised on ebaausad, kui nende läbiviimisel pole pettust takistavaid meetmeid rakendatud.

E-valimised pole vabad

Esiteks kaotati valimiste vabadus. Arvutist ei saa teada, kas valija on mõjutatud või ei. Jaoskonnas kahekesi valimiskabiini ei lubata, aga arvuti ees võib valida terve perekond. Portugali seadustest leidsin selgituse, miks seal e-valimistele ei mõelda – valima peab valimisametnike nähes.

Valimise teostamine ehk hääletamine ei saa olla varjatud tingimustes, nagu arvuti seda võimaldab. Arvuti laseb hääletada teise inimese nimel, nagu seda tegigi Reformierakonna Lääne-Virumaa arendusjuht Taimi Samblik, kui hääletas sundparteistatud vanainimeste nimel erakonna sisevalimistel. Jaoskonnas oleks tal raske oma välimust, pikkust, sugu ja vanust muuta, et saada kümneid hääletussedeleid teisi identiteete varastades.

Partei liikmeteks on tehtud inimesi, kellest on teada nende vähene huvi partei tegevuse vastu. Nende puhul pole ohtu, et nad ilmuksid valimisjaoskonda (erakonna üldkogule) oma hääletusõigust teostama. Hääletajate nimekirjaga manipuleerimist on Reformierakond tõestanud.

Häälest jääb tõend

Teine probleem on hääle salajasus. Ansip väitis, et kõik identiteedivarguse ohvrid hääletasid Ojulandi poolt. „On tõendatud, et need hääled, mis võõrast identiteeti kasutades anti, läksid Kristiina Ojulandile” (5.06.2013 ERR). Seda olevat näidanud infosüsteemi logifailid. Järelikult polnud need salajased valimised, sest iga häälega koos oli info valija isiku kohta. Pabersedelid on salajased, sest valija ei kirjuta neile oma isikukoodi.

Mulle kinnitas e-valimiste projektijuht Tarvi Martens 11. aprillil 2011. aastal e-häälte hävitamise ajal, et e-valimise hääl läks lugemisele koos valija isikukoodiga. Ilmselt sai nii hääli sorteerida jaoskondadesse, aga ma seda ma siinkohal oletan. See oleks sama, kui pabersedeli alla paneks valija oma isikukoodi, mille alusel saab teda hiljm tuvastada. Jaoskonnas valija seda ei tee, e-valimistel teeb e-hääletamise süsteem seda tema eest ning tema teadmata. Seda infot pole avalikustatud ja ilma eraldi küsimiseta poleks ka mina seda valimiste vaatlejatele jagatud dokumentidest teada saanud. Mittesalajaste häälte andmise on Reformierakond samuti tõestanud.

Süsteemi usaldusväärsus

Kolmas probleem on süsteemi läbipaistvus, usaldusväärsus ja turvalisus. Meedias on väidetud, et Reformierakonna probleem oli auditeerimata tarkvaraga valimiste läbiviimine. Väärkasutuse kohta viisid uurimise läbi samad inimesed, kes vastutasid süsteemi töötamise eest.

Täpselt samasugune olukord on riigi korraldatud valimistel. Sain 2011. aasta juulis töö teostajalt teada, et valimistel kasutatud valimisrakendust (hääle andmise tarkvara) ei auditeeritud, kuigi leping oli sõlmitud. Vaatlejatele väitsid ametnikud, et see on olemas, aga salastatud.

Nüüd teatas Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Alo Heinsalu 5. juunil Keskerakonna teabenõudele vastates järgmist muundatud tõde: „Valimiste korraldajal ei ole kohustust viia läbi e-hääletamise tarkvara lähtekoodi auditeid. Enne 2011. a elektroonilise hääletamise süsteemi kasutussevõtmist analüüsiti lähtekoodi, et veenduda süsteemi vastavuses nõuetele. Lähtekoodi auditi läbiviimist alustati ning e-hääletamise projektijuhi kinnitusel suulise tagasiside põhjal probleeme lähtekoodis ei ilmnenud, kuid seoses töövõtja haigestumisega kirjalikku auditiaruannet ei esitatud.”

Reformierakond ja Vabariigi Valimiskomisjon seega näitasid, et valimised viidi läbi auditeerimata tarkvaraga.

Valetajad ja võhikud

Minu jaoks on valetajad või võhikud kõik need inimesed, kes on siiani rääkinud Eesti auditeeritud valimistest, sest ilma tarkvara kontrollimiseta ei saa see toimuda.

Nende probleemide väljatoomise järel võiks küsida, kas e-hääletuses on ka midagi positiivset. Ennekõike on selleks hääletamise ühetaolisus või võrdsus – valija kohta läheb lugemisele ainult tema enda hääl. Mitte ükski e-hääletaja pole saanud jaoskonda minnes teist häält lisaks.

Samuti on e-valimised kasulikud liikumispuudega inimestele.

Ennekõike on e-valmised tarkvara valmistanud firma huvides, kelle dokumentides nimetatakse valimisametnikke statistideks, kelle roll on teisejärguline, piirdudes lepingute sõlmimisega, õigeaegse raha ülekandmisega ja seaduste kohandamisega erafirmale vastavaks. Nüüd ma natuke küll liialdasin, aga OSCE/ODIHR vaatlejate aruandes on kirjas, et ühelgi ametnikul ei olnud infotehnoloogia alast haridust.

Reformierakonna sisetülist laiem teema

Reformierakonna sisetüli tõttu sain näidata, et kõigil eelnevatel riiklikel valimistel olid eeldused ja võimalused valimiste võltsimiseks. Hääletus toimus väljaspool valimisametnike silmi ja hääletamiseks võis võtta kümnete inimeste identiteeti. Oravad manipuleerisid liikmetega, et saada nende paroolid arendusjuhi valdusse.

Päris valimistel muudetakse samuti valijate nimekirja, kuid seda nimetatakse uuendamiseks. Valimisõiguse omandamine on ette teada vähemalt aasta, surnud inimeste hääled saab enne lugemist tühistada. Vastavalt seadusele (KOVVS §27) edastatakse valijate elektroonilised nimekirjad komisjonile 13. päevaks enne valimispäeva. Pean kahtlaseks, et serveris muudetakse nimekirju valimiste ajal ehk 10. kuni 4. päeva enne valimispäeva.

Ma ei ole tehnoloogilise arengu vastu, aga olen vabade, salajaste ja vaadeldavate valimiste poolt ning hääletan jaoskonnas pabersedeliga, sest vaatlejatele jagatud info e-valimiste kohta ei tõestanud nende tingimuste täitmist.

VIRGO KRUVE, e-vaatleja 2011. aasta valimistel

Artikkel ilmus 19.06.2013 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21127

[esiletõste]

Reformierakonna sisetüli tõttu sain näidata, et kõigil eelnevatel riiklikel valimistel olid eeldused valimiste võltsimiseks.

Autori fotod Vabariigi Valimiskomisjoni ruumidest Toompeal, kus toimus e-valimistega seotud andmete hävitamine vastavalt seadusele 1 kuu pärast valimispäeva.

.

.

Lõpuks on küsimus, et kas 2005. kuni 2011. aastani toimunud kohaliku omavalitsuse, Riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel olid e-valimised ausad või tehti nendega samasugust pettust kui Reformierakonnas. Ma ei tea seda kindlalt aga mul on kahtlus, et need ei olnud ausalt läbi viidud. Nagu eelpool kirjutasin, siis tõestada ei tule valimiste võltsimine, vaid nende aus läbiviimine ehk meetmed peavad takistama võltsimist. Ma ei oska öelda kui paljud valijad olid jäetud ilma e-valimiste vabadusest ja salajasest hääletamisest aga see on küll tõestatud, et valimiste tarkvara ei ole auditeeritud ehk ausus pole tõestatud. See on sama olukord kui jaoskonnas olevat valimiskasti ei kontrollitud topeltpõhja, sedelite väljavahetamise või juurde lisamise vastu. Vabariigi Valimiskomisjon ja Reformierakonna e-valimised ei olnud: vabad, salajased, vaadeldavad, läbipaistvad, usaldusväärsed ega turvalised. Need olid võltsitavad.