Valitsusliitu ühendavad salajased annetused
Poliitikas pole midagi erakondi ühendavamat kui koos sooritatud kuriteod. Nii Reformierakond kui ka Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) on vahele jäänud illegaalsete annetuste saamise skeemidega, kuid riigi uurimisorganid lasevad neil võimul edasi olla.
Seadused peaksid kehtima kõigile erakondadele ja korruptsioon peaks olema karistatav, aga see pole nii. Siseministri kohta hoidev IRL on saanud 2008. ja 2009. aastal avalikustamata päritoluga annetusi vastavalt kuni 212 292 krooni ja 675 224 krooni ning selle isegi Äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetesse kirja pannud. Aga sellele pole järgnenud mitte mingisugust reaktsiooni.
Oma 2011. a 26. aprillil Delfis ilmunud artiklit kirjutades eeldasin kriitilist reaktsiooni autori isikule või vähemalt vastuvaidlemist ja selgitusi. aga midagi pole järgnenud. Täielik vaikus, nagu kirjutaksin ilmateadet. Võin väita, et „valitsuspartei annetustest on kolmandik salajased”, ja see ei morjenda ühtegi inimest politseis või prokuratuuris, justkui oleks see üldteada.
Samamoodi läks aasta hiljem IRL-i maja müümise skeemi lahtiharutamisega, mis näitas erakonna poolt kuni 306 424 euro (4,79 miljoni krooni) ulatuses varjatud annetuste saamist, mida näidati majamüügist jäänud tuludena. OÜ Magnon leppetrahviga erakonnale annetamise skeem oli uudne, aga vaid Äripäev on seda hiljem kajastanud ning puudutanud ainult esimese müügikatse nurjumisest erakonnale jäänud lepingutasu küsimusena. Loe meenutuseks – 30.05.2012 Kesknädal: „IRL-i vana maja kui rahakapp”.
Puutumatu Reformierakond
Täielik teflonpartei on Eesti Reformierakond. Nende riigikoguliige võis küsida 2007. aastal Eesti Raudtee tagasiostu eest Jüri Käolt ja Guido Sammelseljalt miljoni euro suurust toetust, aga mõjuvõimuga kauplemist või keelatud tegevust selles prokuratuur vähem kui tunnise uurimisega ei tuvastanud.
Kahtlastest seostest Reformierakonna trükiste kirjastamisega olen kirjutanud juba aastaid, kuid tõeline vaidlus puhkes alles nüüd, pärast Äripäeva maikuiseid artikleid. Esimene teade erafirma poolt Reformierakonna trükiste nimede kaubamärkidena taotlemisest ilmus 22. oktoobril 2008 „Reformierakonna ajupesula toetub uuele firmale” (http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=11254), kus oli toodud info Peep Lillemägi omanduses oleva Hold OÜ poolt Patendiametile taotluse esitamisest sõnadele „Tallinna Teataja”, „Eesti Teataja”, „Reformikiri” ja „Paremad Uudised”. Kõik logod olid identsed erakonna trükiste logodega ning Lillemägi on ka Reformikirja peatoimetaja.
12. mail 2010 sain kirjutada taotluste edukast menetlemisest OÜ Hold kasuks („Oravapartei ajakiri erastati erafirmale” – http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=14685) ja 6. oktoobril 2010 nende kaubamärkide üleminekust Fidenter OÜ omandusse („Reformierakonna ajalehed kuuluvad erafirmale” – http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15424). Tsiteerin viimasest artiklist: „Registreeritud domeen paremaduudised.ee kuulub endiselt Peep Lillemägi teisele firmale Paremad Uudised OÜ, mis tegutseb alates 08.05.2002. Domeeni eestiteataja.ee omanikuks on Fidenter OÜ ja tallinnateataja.ee registreeris Reformierakonna IT-juhina töötav Mati Leet. Domeen reformikiri.ee on 4. oktoobri seisuga registreerimata.”
Aus rahastamine õiguskaitseorganeid ei huvita
Fidenter OÜ teenuste kasutamist ei deklareeritud 2009. aasta Euroopa Parlamendi ja kohalikel valimistel ega ka 2011. aasta parlamendivalimistel. See on ilmne valimiskampaania kulude esitamata jätmine. Nende esitamine majandusaasta aruandes võib olla JOKK, aga mitte aus ja läbipaistev erakondlik raamatupidamine.
Siiani on vastuseta küsimus, miks erinevad äriühingud omavad Reformierakonna trükistega identseid kaubamärke ja domeene ning kas pole toimunud seadusega keelatud tegevusi, näiteks juriidiliste isikute annetuste saamist või turuhinnast odavamalt teenuse osutamist parteile. Reformierakond on selgituste andmise asemel saatnud enda eest kohtusse võitlema vandeadvokaat Carri Ginteri ja oma hagis vaidlustanud ainult osa Äripäeva faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Avaldus Fidenter OÜ tehingute seaduslikkuse uurimiseks menetlust alustada sai prokuratuurist keelduva vastuse. Selle koopia saadeti e-mailiga ka Reformierakonnale ning info juhtunust avalikustati 2. augustil ajalehes Postimees. See on viimane tõestus, et valitsusliitu ühendavaid salajasi annetusi Eestis uurima ei hakata. Silver Meikari juhtum on erand, sest tema tegi ise avaliku ülestunnistuse ja käis sellest prokuratuuris tunnistamas ehk tulistas endale ise jalga.
Leian ennast huvitavast olukorrast, kus aastatega kuhjunud näited ja tõendid valitsusliidu varjatud annetustest jäävadki vaid toimunud sündmuste kirjeldusteks ning õiguskaitsjaid ei huvita parteide aus rahastamine. Ilmselt see on märk meie sõnavabadusest, et siiani pole mind valitsusliidule tüli tekitamise pärast „organite” haardesse võetud.
VIRGO KRUVE
MTÜ Eurosaadik
Artikkel ilmus 8.08.2012 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=19319