Virgo Kruve: E-hääletajate arv enam ei kasva
20. oktoobri valimistel võrdsustus valimisjaoskonnas eelhääletanute ja e-hääletanute arv. Esimestel e-valimistel 2005. aastal hääletas elektrooniliselt 9317 inimest ja eelhääletas valimisjaoskondades 139203 inimest. Järgnenud viie valimise jooksul on valimisjaoskondades eelhääletanute arv (vt graafikul sinine) ühel korral langenud 70604 peale, aga enamasti olnud samas suurusjärgus – 130 tuhande valija ringis.
Elektrooniliste hääletajate arv kasvas seevastu märgatavalt kuni üle-eelmiste valimisteni, jõudes 140 846 hääletajani, ning on nüüd mõnevõrra langenud – 133 808 peale. Võib üsna kindlalt öelda, et e-hääletajate arvu kasv on saavutanud maksimumi ega saa kasvada ilma uute platvormide (nutitelefonid) kasutuselevõtule raha kulutamiseta. Seda isegi hääleõiguslike arvu muutumisel, mis 2011. aastal oli +16103, võrreldes 2007. aastaga, ja nüüd kohalikel valimistel -7693.
Graafik: Eelhääletajad ja kokku valimistest osavõtt (%)
Kõige suurem muutus on enam kui 100 tuhande hääletajaga, kes kolme viimase valimise jooksul on oma valiku teinud eelhääletamisega (elektrooniliselt) enne valimispäeva.
Valimisaktiivsus ei ole tõusnud
Uue e-hääletuse sisseviimisel oli üheks argumendiks valimisaktiivsuse tõstmine, mis pidavat suurendama valitavate kogude legitiimsust. Hääletamisest osavõtt (vt roheline joon) ei ole e-hääletajate arvel kasvanud ja on enam kui pooltel valimistel olnud vahemikus 58% kuni 63,5%. Hääletamisest osavõtt ei ole tõusnud, aga oleme saanud 21,2% kõigist antud häältest, mis anti väljaspool valimisjaoskonda, ilma ametnikke nägemata ja olid potentsiaalselt häälteostmise objektiks või arvutisüsteemi ohtude meelevallas.
Mina külastasin kahes linnas kolme valimisjaoskonda ja nägin vähemalt kümmekonda hääletajat. Olen veendunud, et valimisjaoskondades antud 496 242 paberhäält olid salajased, antud vaba tahtega ja ausalt kokku loetud, sest protsess oli kõigile nähtav.
Berlusconi soovis Eestis e-hääli osta?
Osalesin e-valimiste vaatlejana koolitusel, süsteemi seadistamisel ja häälte kokkulugemisel kokku kaheksa päeva alates 16. septembrist, kuid mul ei õnnestunud näha mitte ühtegi e-hääletajat. Mul on ainult usk, et mitmekesi koos e-hääletamine või häälemüük arvuti kõrvalt ei olnud laialt levinud nähtus, sest vaatlejad ega ametnikud ei näinud ühegi e-hääletaja tingimusi valimishetkel. Eesti on Euroopas Liidus loonud valimisteks süsteemi, kus iga viies hääletab potentsiaalse häälteostu tingimustes ja kus tuleb arvestada häältega manipuleerimise võimalusega.
Mina näen selles põhjust, miks Silvio Berlusconi soovis Eestisse kandideerima tulla, sest hääli saab osta väljaspool valimisjaoskondi. Samuti ei ole pädev võrdlus liiduväliste Šveitsi ja Norraga, kus e-hääletamine on kättesaadav umbes 5% omavalitsuste valijatele.
Kokkuvõttes: e-hääletajate arvu kasv on pidurdunud ega ole tõstnud valimistest osavõttu (ainus tellitud ja makstud uuring hindas selle 2009. aastal 2,5% peale kõigist hääletanutest); e-hääletamise kasutamine pole levinud teistesse riikidesse (me pole seda saanud eksportida), kuid oleme õõnestanud usku valimiste salajasusse ja vabadusse.
VIRGO KRUVE, e-vaatleja
Artikkel ilmus 13.11.2013 ajalehes Kesknädal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21939