Virgo Kruve: Kapioravate perestroika
Eesti poliitika on jõudnud selle sajandi suurimasse ummikusse – poliitika on kinni kiilunud ja parteisüsteem proovib seda ületada, luues võimalike muutuste miraaže.
See on nagu kommunistliku parteiga, mille kriisi pidid lahendama avalikustamine (glasnost) ja uutmine (perestroika) Mihhail Gorbatšovi juhtimisel. Mitme partei olukorras on lihtsam jätta mulje, et liikumised „Harta 12″ (2012), mõttetalgud „Minu Eesti” (2009) või riigiteatri NO99 etendus „Ühtse Eesti suurkogu” (2010) on tekkinud altpoolt, rahvaalgatusena.
On ainult üks juhtiv partei
See on Eesti Reformierakond, mis on kuulunud kõigisse valitsustesse alates 1999. aastast. Tema positsiooni ei ohusta kartelli kuuluvad parteid, vaid väljast tekkivad algatused.
Probleemide ennetamiseks on rahulolematute algatused seni edukalt kaaperdatud.
ACTA-vastase rahulolematuse kanaliseerimiseks hakkasid meedias esinema Kristiina Ojuland, Valdo Randpere, Indrek Tarand, Igor Gräzin. MTÜ Eesti Interneti Kogukond tegevusel hoidis seestpoolt silma peal Reformierakonna IT-juht Mati Leet. Riigikogust suunas arutelu uuele teemale Andrei Korobeinik, kui tegi ettepaneku alustada internetikasutajate õiguste harta väljatöötamisega (15. veebruari pressiteade http://www.riigikogu.ee/index.php?id=172255 ). Vabaduse väljaku meeleavaldusel oli kohal ka reformist Urmas Sisask, kes lasi hästi põhja Nabala kaevanduste vastase protesti (mis oli suunatud tema parteikaaslase Pentuse vastu).
Uue liikumise mulje loomine
Etapid:
1. Rahulolematute häälte ülevõtmine algab arvamusliidrite grupi moodustamisest. Siim Tuisk helistab Ahto Lobjakale, murelikud loovad rühmituse nimega „Kriitiline piir”. Sinna kutsutakse meedias samadest asjadest rääkinud inimesed, kes paistavad usaldusväärsed.
2. Moodustunud grupp tunneb vajadust õigustada omaenda eksistentsi. Nad kirjutavad ja räägivad meedias, et harta teemat üleval hoida. Ignar Fjuk osaleb TV3 „Kolmeraudse” saates, reedel kutsub oma Klassikaraadio saatesse „Räägivad” Kaja Kallase (eetikakoodeksi koostaja). Laupäeval osalevad harta algatajad Tallinnas meeleavaldusel.
3. Harta tegutseb kahes loogilises osas. Üks neist on räme, aga väga üldsõnaline lahmimine. Rahvas loeb ja noogutab ning kirjutab tuhandetes alla. Teine osa on nõudmised ja ettepanekud, mis on väga pehmed. Poliitikud loevad ja noogutavad ning kutsuvad algatajad endaga kohtuma.
4. Töö käib edasi kulisside taga, rahvast enam plakatitega tänavale ei kutsuta. Inimesed on rahul – nad said anda allkirja (ACTA vastu, harta poolt) ja koguneda väikesearvulisele meeleavaldusele. Kapioravad on rahul, sest parlamendi koosseis püsib 2015. aasta märtsini. Liisingud ja laenud saavad makstud, päikesereisid on tagatud.
5. Viimane etapp – unustamine.
Artikkel ilmus 21. novembril 2012 ajalehes “Kesknädal”
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=19925