Virgo Kruve: Peaminister ei registreeri endale .ee domeeni

12. jaanuari Riigikogu infotunnis andis peaminister Andrus Ansip lihtsale küsimusele vastuse, mis polnud sõnavääratus, ei eeldanud suuri teadmisi ja sarnaneb valeütluse andmisele.

Riigikogu infotunnis tuli arutlusele Eesti maatunnusega domeenide reform ja olukord 6 kuud pärast uute reeglite kehtima hakkamist. 4. jaanuaril jõuti 40 000 uue korra järgi registreeritud domeenini, ümber registreerimata on endiselt üle poole. Kokku on Eestis 89 152 .ee domeeni. Samal päeval ületas Poola .pl registris olevate domeenide arv 2 miljoni piiri.

Kaljuvee küsib, miks .ee on nii kallis

Riigikogu stenogrammist loeme Lembit Kaljuvee küsimust Euroopa ühe kalleima registreerimise hinnaga domeeni kohta. „Hea peaminister! 27. septembril eelmisel aastal esines Riigikogu ees majandusminister Juhan Parts. Ta rääkis domeenireformist. Ta mainis, et tema on endale ee-lõpuga domeeniaadressi teinud sellepärast, et ta on Eesti patrioot, tal on Eesti pass ja väga palju Eesti-päraseid asju. Kuigi domeeni ee-lõpuga aadress on kolm korda kallim kui eu- või com-lõpuga aadress. Kas teil on ka domeeniaadress ee-lõpuga või ei ole?”

Peaminister Andrus Ansip andis sellele lühikese ja konkreetse vastuse: „Aitäh! Mul ei ole oma domeeni.”

andrusansip.ee, ansip.ee ja eraisik Mati Leet

Taibates aga, et tema vastus ei kirjeldanud registritest kergelt kontrollitavat olukorda, tegi ta ülejärgmise küsimuse ajal Mark Soosaarele põhiseaduse kaasajastamisest vastates järgneva paranduse: „Aga mul oleks üks täpsustus domeeniaadressi osas. Mul ei ole minunimelist töötavat domeeni, aga see ei tähenda seda, et minunimeline domeen ei oleks registreeritud. Igaks juhuks siiski on!”

Peaminister tunnistas nüüd, et tema nimeline domeen on registreeritud aga jättis endiselt ütlemata, et andrusansip.ee ning ansip.ee kuuluvad hoopis Mati Leet nimelisele eraisikule. Kui ta oleks volitanud kedagi oma nimel aadressi registreerima, siis ta ei oleks seda nii otsekoheselt eitanud. Ilmselgelt ei kavatse Andrus Ansip seda domeeni registreerimist vaidlustada, sest selle omanik on tema erakonna IT-juht. Eestis tuleks vaidluse lahendamiseks maksta ka 56 % protsenti rohkem lõivu kui näiteks Rootsis.

Lätlased maksavad oma maatunnuse eest 10,5 € ja soomlased 12 €. Huvitav, kuidas peaksid tavalist palka teenivad Eesti inimesed leidma 21,84 € endal domeeni registreerimiseks, kui peaminister seda ei ole teinud? Ometigi suutis ta eelmisel aastal maksta täielikult tagasi vaid kahe aasta peale võetud 600 000 kroonise korteri eluasemelaenu.

Seega pole küsimus raha vähesuses, vaid pigem patriotismis, mida rõhutas Juhan Parts.

Artikkel ilmus 19. jaanuar 2011 ajalehes Keskändal
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16134