Võid kindel olla – Reformierakonnaga jätkub kaos

Möödunud neli aastat on olnud majanduslikus ja poliitilises mõttes keerulised. Kõrge tööhõive on asendunud tööpuudusega, hinnatõusud ja palgakärped on tavalised, parteid on üksteisele vastandumas rohkem kui varem, valimiste peateemaks on välisluure Kapogate ehk idarahaskandaal.

Riigi ülisügavasse majanduskriisi juhtinud reformierakondlased on seekord loobunud selgetest lubadustest, nagu seda 2007. aastal olid kahekordne pension, igale lapsele lasteaiakoht või 15 aastaga viie rikkama riigi hulka jõudmine.

Reform loobub ratsionaalsusest

Lubaduste asemel on kampaania läbivaks loosungiks „Võid kindel olla”. See on uskumisele ja emotsioonile taanduv, mitte aga ratsionaalsel valikul rajanev otsus. Saades aru oma senise trumpala – majanduse – fiaskost, muudetakse seekordsed valimised emotsionaalseks hääletuseks venevastasuse üle ning vaikitakse maha tööpuudus, hinnatõusud ja ühisraha euro saavutamise hind (palgakärped).

Euro ei olnud Reformierakonna eelmiste valimiste peamisi lubadusi, sest 2006. aastal oli kõrge inflatsioon rikkunud plaanid 1. jaanuarist 2007 euro Eestis kasutusele võtta. Selle kohta ei ilmunud ühtegi valimisreklaami ja seisukoht uue raha suhtes oli selline: võtta kasutusele küll võimalikult kiiresti, kuid eelistatud on siiski majanduskasv.

Tuli paraku välja, et majanduskasv osutus laenumulliks ning euro vaid selle mõruks halastuslapseks.

Kui tagasi vaadata nelja aasta tagustele lubadustele ja tegelikele tulemustele, siis suuremat irooniat kui loosung „Võid kindel olla” annab välja mõelda. 2007. aastal alustas Andrus Ansip teist korda peaministrina riigis, mille eelarve oli tasakaalus ja riigil oli kogutud soliidne reserv, majanduskasv oli üle 7%, tööhõive oli suurim alates Euroopa Liiduga liitumisest, registreeritud töötuid oli paarkümmend tuhat, pensionile sai 63-aastaselt, käibemaks oli 18% ja tulumaks 22%, paljudele toodetele kehtis madalam käibemaksumäär (kaugküte, majutus, raamatud, ravimid, väikelaste ja naiste hügieenitarbed), tubaka, alkoholi ja kütuse aktsiisid olid allpool Euroopa Liidu minimaalset taset.

Veel 2007. aasta lõpul näitas SKP 5,2-protsendist kasvu.

Taluperemehed püksata

Tõeline murrang majanduses toimus 2008. aasta esimeses kvartalis, kui SKP langes (-2,2%) ja jäi negatiivseks kahel järgmisel aastal. Reformierakonna lubadus tulumaksu alandamisest 18 protsendile jäi pidama 21 protsendil. Lubatud maksuvabade reedete asemel said 103 983 inimest ka maksuvabad esmaspäevad, teisipäevad, kolmapäevad ja neljapäevad, sest sellise arvu võrra vähenes töökohta ja Haigekassas sotsiaalkindlustust omavate inimeste arv 30. juunist 2008 kuni 30. juunini 2010. (Vt ka Kesknädal 18. august 2010 – Virgo Kruve „12 kuuga kadus töökoht 49 436 inimesel” http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=15153)

Majanduslangust ennustas Reformierakond ette, kui oma (tulu)maksuvabade reedete TV-reklaamis lasi taluperel ilma püksata kaerajaani tantsida.

Eesti valitsus peab riigi allakäigu eest vastutama

Majanduslangus on tabanud ka teisi ennast üle laenanud riike: Läti, Island, Kreeka, Iirimaa. Sealsed ministrid on saanud ka vastutada ja valitsused on vahetunud. Ainult Eestis inimesed ei protesteeri hinnatõusude või palgakärbete vastu. Selle asemel laulame „Märkamisaja”- või „Ühtelaulmise”-taolistel üritustel. Majanduse maha jahutanud valitsusliit püsib endiselt ametis, isegi vaatamata (käibe)maksude tõstmisele, eelarve kärpimisele, pensionifondide külmutamisele, rekordilisele töötusele ja vägevatele hinnatõusudele. Ja see valitsus mitte lihtsalt püsib, vaid leiab süüdimatult, et ta on õigustatud ka jätkama allakäigukursil.

6. märtsil saab Eesti valija kasutada alternatiivi Reformierakonna poliitikale – võimalust valimissedeliga öelda: „Aitab hinnatõusust, tühjadest lubadustest, madalatest pensionidest, tööpuudusest, vaesusest, välismaale tööle siirdumisest!”

Foto:

Graafik:

[esiletõste] Ainult Eestis ei protesteeri inimesed hinnatõusude või palgakärbete vastu. Selle asemel laulame „Märkamisaja” või „Ühtelaulmise” taolistel üritustel, ja samal ajal püsib masu ajal majandust veelgi enam maha jahutanud valitsusliit ametis.

Artikkel ilmus ajalehes Kesknädal 2. veebruaril 2011
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=16206